EL-i eelarve mustand suunab Ida-Euroopa toetusraha Itaaliasse ja Kreekasse

Brüssel plaanib suunata kümnete miljardite eurode ulatuses Euroopa Liidu fondide raha Kesk- ja Ida-Euroopast eemale, nii et Poola, Ungari ja Tšehhi, aga ka Balti riikide asemel liiguksid toetused finantskriisis rohkem kannatanud riikidesse nagu Itaalia, Hispaania ja Kreeka.
Reformiplaan on üks kõige enam vaidlusi tekitavaid teemasid mais avalikustatavast Euroopa Komisjoni eelarveprojektist aastateks 2021-2027 ning selle eesmärk on kujundada põhjalikult ümber 350 miljardi euro suurust sidususpoliitikat, vahendas Financial Times.
Brüssel tahab muuta senist praktikat, kus seda raha jagatakse peaaegu eranditult ainult sisemajanduse kogutoodangu järgi ühe inimese kohta. Põhimõte tahetakse välja vahetada palju põhjalikumate kriteeriumide vastu, mis hõlmaksid noorte töötust, haridust, keskkonda, migratsiooni ja innovatsiooni.
Lisaks soovitakse kehtestada EL-i raha kasutamisele rohkem piiranguid.
Muudatus teeb muret Varssavile ja Budapestile, kes on ühtekuuluvusfondidest palju toetusi saanud, kuid murravad Brüsseliga piike demokraatlike standardite ja õigusriigi küsimustes. Poola on hoiatanud, et kui EL seab rahastamisele karmimad tingimused, tekitab see väga suuri probleeme.
Muudatuste üksikasjade üle veel vaieldakse, kuid diplomaadid ja ametnikud usuvad, et tulemuseks on rahastuse suunamine Poola, Tšehhi ja Balti riikide asemel Itaaliasse, Hispaaniasse, Kreekasse ja isegi mõnedesse Prantsusmaa regioonidesse.
Sellised muudatused ei tähenda üksnes liidu rahastamisgeograafia ümber mängimist, vaid loovad kogu bloki rikkuse ümberjagamispoliitikale uued aluspõhimõtted.
Pärast EL-i laienemist 2004. aastal suunati tõukefondide raha hoogsalt uutesse liikmesriikidesse, et vähendada majanduslikku lõhet vanade ja uute liikmete vahel. Näiteks Poola saab aastate 2014-2020 eelarveperioodil tõukefondidest 77 miljardit, Ungari 22 miljardit ja Slovakkia 14 miljardit eurot.
Vaidlusi eelarvereformide üle raskendavad kavandatavad kulude kärped, et aidata täita Brexitist tekkivat eelarveauku. EL-i eelarvevolinik Günther Oettinger on öelnud, et kärbete maht peaks olema vahemikus viiest kümne protsendini.
Strathclyde'i ülikooli sidususpoliitika ekspert John Bachtler ütles, et eelarveläbirääkimised võivad kujuneda 30 aasta keerulisimaiks, sest rahastus väheneb kõigil riikidel, kuid peaküsimus on see, kui suureks kujuneb iga riigi ja regiooni kaotus.
Toimetaja: Karin Koppel