Juncker: Kreeka ei vaja pärast abiprogrammi lõppu uut laenu ({{commentsTotal}})

Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker ja Kreeka peaminister Alexis Tsipras 26. aprillil Ateenas.
Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker ja Kreeka peaminister Alexis Tsipras 26. aprillil Ateenas. Autor/allikas: AP/Scanpix

Kreeka väljub kolmandast rahvusvahelise laenuabi programmist mõne kuu pärast ilma, et vajaks kreeditoridelt täiendavat laenu, ütles Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker neljapäeval.

Juncker tegi avalduse pärast kohtumist Kreeka peaministri Alexis Tsiprasega ning enne eurotsooni rahandusministrite kohtumist Bulgaarias, kus Kreeka rahandusminister peaks esitama riigi abiprogrammijärgse kava.

Kreeka keskpank on toetanud "ennetava krediidi" võtmist pärast augustit, mil riik peaks väljuma laenuprogrammist, eesmärgiga muuta lihtsamaks rahvusvahelisele finantsturule naasmine. See võib tähendada täiendavad kasinusmeetmeid ning ei pruugi olla kreeklaste seas populaarne ettepanek.

"Ennetavat krediiti ei saa olema, sest peame tegema kõik, et Kreeka väljumine programmist oleks nii selge ja puhas, kui võimalik," ütles Juncker ühisel pressikonverentsil Tsiprasega.

Kreeka peaministri sõnul on Ateena "väga lähedal" nõndanimetatud "puhtale väljumisele" abiprogrammist. "See on see, mis juhtus teiste riikidega, mis olid programmis ning viisid need edukalt lõpuni," sõnas Tsipras.

Vasakradikaalse Tsiprase valitsus on lubanud võlausaldajatele, et jätkab taristu erastamist ja kulutuste kärpimist ka pärast abiprogrammi lõppu augustis. Laenuandjad on lubanud pakkuda riigile omalt poolt võlaleevendust.

Alates 2010. aastast on Kreeka saanud rahvusvahelisi laene ühtekokku 300 miljardi euro väärtuses ning riigi erasektori võlga on oluliselt restruktureeritud.

Abiprogrammidega kaasnesid ranged kasinusmeetmed, mis paiskasid riigi tõsisesse majandussurutisse, mis tõi omakorda kaasa massilise töötuse.

Kreeka tööpuudus on praeguseni eurotsooni suurim - 21 protsenti.

Kreeka on kaotanud kaheksa kriisiaasta jooksul veerandi oma SKP-st ning riik suutis taastada majanduskasvu alles eelmisel aastal. Reitinguagentuurid on sel aastal tõstnud riigi krediidireitingut, viidates paranevale eelarveolukorrale, poliitilisele stabiilsusele ja majanduskasvule.

Juncker kiitis neljapäeval Kreeka edusamme, märkides, et riik on suutnud pöörata 15,1 protsendi suuruse eelarve puudujäägi 2009. aastal 0,8 protsendi suuruseks eelarve ülejäägiks 2017. aastal.

Toimetaja: Laur Viirand

Allikas: BNS



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: