Kolmapäeval algab suurõppus Siil ({{commentsTotal}})

SIIL 2018 kampaania.
SIIL 2018 kampaania. Autor/allikas: Siim Verner Teder

Kolmapäeval algab suurõppus siil, kus ligi 15 000 kaitseväelast, kaitseliitlast, naiskodukaitsjat, politseiametnikku, päästetöötajat ning liitlas- ja partnerriigi sõjaväelast harjutab laiapindse riigikaitse toimimist.

Kaitseväe juhataja kindral Riho Terras selgitas, et Siil on eelkõige maakaitse õppus, kus kandev roll on Kaitseliidul.

"Samas ei saa me unustada  riigi ja inimeste koostööd julgeoleku tagamisel. Kõigil on selles oma roll. Tänapäevases maailmas puudutab julgeolek lisaks riigikaitseorganisatsioonidele ka sisejulgeolekuga tegelevaid ametkondi ning era- ja avalikku sektorit," ütles Terras.

"Samuti olen tänulik kõigile maaomanikele ja ettevõtjatele, kelle toetuseta Eesti suuruses riigis Siili mastaabis õppuse korraldamine oleks võimatu," lisas ta.

Õppuse peamine eesmärk on harjutada maakaitse toimimist nii konventsionaalse kui tavatu sõjapidamise keskkonnas.

Selleaastane õppus hõlmab kogu Eestit ning keskendub lõpuosas Kagu-Eestis ja Põhja-Lätis toimuvale lahingutegevusele.

"Siil 2018 peab saatma välja tugeva sõnumi meie ühiskonnale, liitlastele ja vastasele, et oleme võimelised ühiskonnaüleseks riigi ja meie inimeste kaitseks ükskõik, millises olukorras," ütles Kaitseliidu ülem kindralmajor Meelis Kiili, kelle sõnul oodatakse Siilile seetõttu kõiki kaitseliitlasi, et koos kaitseväelaste, politseinike, liitlaste ja teistega näidata, et iga okas loeb.

Õppus kestab 14. maini ning jaguneb kolme etappi, millest esimese, 2.-4. maini kestval õppusel osalevad üksused saavutavad lahinguvalmiduse. Teises, 4.-7. maini kestvas faasis toimub üksuste koostööõpe ja kolmandas etapis, 8.-12. maini õppelahingud.

Siili fookus on maaväel, kuid oluline roll on ka mere- ja õhuväel. Lisaks 19 liitlas- ja partnerriigi kaitseväelastele osalevad veel viie NATO struktuuriüksuse esindajad.

Toimetaja: Merili Nael



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: