Mereväe ülem tahaks riigikaitse arengukavva meremiinide hankimist ({{commentsTotal}})

Mereväe ülem tahaks järgmisse riigikaitse arengukavva kirjutada meremiinide hankimise. Iga-aastasel miinitõrjeõppusel Open Spirit otsivad laevastikud aga vanu miine.

Õppusel pandi Aegna kõrval lõhkelaeng vana meremiini külge, kuid selle sees arvatavasti ei olnud lõhkeainet või oli see kahjustada saanud. Kui palju kümnetest tuhandetest miinidest on kahjutud, ei ole teada. Nende kõigi lõhkamiseks kuluks ilmselt sadu aastaid, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Rootsi mereväe miinitõrje infokeskuse ülema kaptenmajor Gunnar Mölleri hinnangul on meremiinid Soome lahes konflikti korral olulised.

"Ma arvan, et nad mängivad olulist rolli. Tegu on kitsa merealaga. Miinid on odavad ja lihtsasti kasutatavad. Ja ma tean ka, et Läänemere äärsetel riikidel on suured miinivarud. Nii et arvatavasti neid kasutatakse," ütles Möller.

Soome laht sobib miinisõjaks, sest see on kitsas, madal ja enamus aastast pime. Kes möödunud sõdades õigel ajal miine pani, see oli ka edukas. 28. augustil 1941 toimus Juminda juures maailma suurimate kaotustega merelahing - 53 laeva, 25 000 elu said Soome ja Saksa meremiinide ning õhurünnakute ohvriks.

Eesti merevägi saab miine kahjutuks teha, kuid ei saa neid veestada. See on Eesti jaoks piirang, kuid teiste riikide jaoks võimalus.

"Kõige lihtsamalt öeldes see tähendab meie jaoks piiranguid ja teiste riikide jaoks võimalusi. Kui rääkida miinidest ja nende soetamisest, siis järgmise riigikaitse arengukava raames ma teen ettepaneku, et seda teemat süviti diskuteerida," rääkis mereväe ülem mereväekapten Jüri Saska.

Miinid võimaldavad suhteliselt odavalt hoida vastase mereväge eemale sealt, kuhu seda ei soovita lasta, ning suunata sinna, kuhu endale kasulikum.

"Kuna meil neid täna ei ole, siis tõenäoliselt on tal suhteliselt suur valikuvabadus, kuhu tema tahab tulla. Ja see tõenäoliselt ei ole see kõige mugavam koht meie jaoks," märkis Saska.

Tänavu osales õppusel Open Spirit kaheksa päeva jooksul 19 laeva 15 riigist. Seekord leiti 36 meremiini, millest 14 on ohutuks tehtud.

Toimetaja: Merili Nael



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: