Anvelt tahab ebaseadusliku tööjõu kasutajate trahve kümnekordistada ({{commentsTotal}})

lammutamine
lammutamine Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Siseministeerium on võtnud ülesandeks ebaseadusliku töötamise vähendamise, et suurendada ettevõtluses ausat konkurentsi ja tõsta riigi maksutulu. Tööandjatele, kes kasutavad ebaseaduslikku tööjõudu, on kavas rakendada täiendavaid sanktsioone.

Juhud, kus Eesti ettevõtted võtavad Eestis viibiva seadusliku välismaalase tööle, kuid ei registreeri töötamist politse- ja piirivalveametis ega maksa nõutavat vähemalt Eesti keskmist palka ja tööjõumakse, on suurenenud. Siseministeeriumi hinnangul viibib Eestis kuni 5000 ebaseaduslikku töötajat.

Siseminister Andres Anvelti (SDE) sõnul tuleb ebaseaduslikku töötamist vähendada, et suurendada ettevõtluses ausat konkurentsi, ühtlasi tõstab see ka riigi maksutulu.

"Kui jäetakse ainuüksi üks töötaja lühiajaliseks töötamiseks registreerimata ja ei maksta Eesti tööjõumakse, kaotab riik aastas vähemalt 3500 eurot maksutulu. Kokkuvõttes räägime aga miljonitest eurodest kaotatud rahast aastas," teatas minister pressiesindaja vahendusel.

Ühe ebaseadusliku töötaja kohta kaotab riik aastas vähemalt 3500 eurot maksutulu. Seetõttu on kavas suurendada sanktsioone illegaalse tööjõu kasutajatele 3200 eurolt kuni 32 000 euroni.

"Praegused sanktsioonid ei tööta. Kui ettevõte võidab maksmata jäetud maksude pealt rohkem kui trahvi saades, ei saa sellist trahvi küll mõjusaks pidada," märkis Anvelt.

Ühtlasi näeb riik ette riigihankemenetlusest kõrvaldamise kohustuse, kui tegemist on ettevõttega, keda on karistatud välismaalase Eestis töötingimuste rikkumise võimaldamise eest. Ehitustööde hankelepingute puhul tuleb edaspidi juhul, kui alltöövõtja ei ole välismaalase töötamise reegleid täitnud, alltöövõtja asendada või leida muu viis töö teostamiseks. Plaanis on piirata selliste ettevõtete majandustegevust, kes võtavad välismaalasi järjepidevalt tööle seadustest kõrvale vaadates. Ühe sanktsioonina saaks rakendada majandustegevuse keeldu kindlaksmääratud ajaks.

Ettevõtlusliitude hinnangul võitleb valitsus ebaseadusliku tööjõu piiramisel põhjuste asemel tagajärgedega.

Laialdane tööjõupuudus on tekitanudki vajaduse renditööjõu järele. Tööandjate liidu juht Toomas Tamsar sõnas mai algul ERRile, et karmid karistused ei muuda midagi ja renditööjõu osakaal jätkab kiiret kasvamist.

Tamsar ütles, et kui Anvelti sõnul on renditööjõudu Eestis umbes 5000 inimest, siis ettevõtjate hinnangul küündib see pigem mõnekümne tuhande inimeseni.

"Keegi ei tea, kui suur see on. Aga arvan, et see osakaal jätkab kasvamist, sest see vajadus on nii suur tööjõu järele. See tähendab, et mida rohkem ta kasvab, seda rohkem makse jääb Eestil saamata," lisas ta.

Olukorda oleks tööandjate sõnul leevendanud lühiajalise Eestis töötamise elamisloa pikendamine kahele aastale, kuid valitsus nõustus seda pikendama vaid aastani.

Tamsari sõnul moodustab odavtööjõu puudujääk tööjõu vajadustest vaid viiendiku. Tegelikult on töökäsi puudu igas sektoris.

"See puudutab kõiki sektoreid. Ainus sektor, kus ma ei ole kuulnud tööjõupuudusest, on valitsussektor," märkis Tamsar.

Siseminister Andres Anvelt tutvustas teisipäeval riigikogu põhiseaduskomisjoni istungil muudatusettepanekuid esimese lugemise läbinud välismaalaste seaduse eelnõule.



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: