Trahvid ebaseadusliku töötamise eest võivad suureneda kümme korda ({{commentsTotal}})

Foto: Siim Lõvi /ERR

Valitsus tahab veel enne suve võtta vastu seadusemuudatused, mis suurendaksid trahve ebaseadusliku töötamise eest kümme korda. Ettevõtetele pandaks ka kohustus registreerida renditööjõudu.

Siseministeeriumi kinnitusel viibib Eestis erinevatel hinnangutel kuni 5000 ebaseaduslikku töötajat, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Ühe illegaalse töötaja kohta kaotab riik aastas maksutulu ligi 3500 eurot ning viimastel aastatel on nende hulk mitmekordistunud. Just seetõttu on kavas suurendada sanktsioone illegaalse tööjõu kasutajatele 3200 eurolt kuni 32 000 euroni tuvastatud rikkumise kohta.

"See on väiksemate ja keskmiste, pigem väiksemate ehitusettevõtete probleem. Ja nad peavad hakkama siis karistuse või muu hirmus seaduslikult inimesi endale värbama, mis võib küll mõjutada kuidagi näitkeks mingite objekide ehitushindasid. Aga iseenenest meie eesmärk on legaliseerda ebaausat tööjõuturgu," selgitas siseminister Andres Anvelt.

Ehitusettevõtjate Liidu juht Raivo Rand ütles, et ehitussektoris on probleeme ebaseadusliku tööjõuga.

"Ma ei ole seda kunagi väitnud, et see probleem ei ole, aga ma ütlen, et sankstioneerimisega me seda probleemi ei lahenda. Lahendab töötajate kaart ja ametliku ajutise tööjõu sissetoomine natuke pikemaks ajaks," kommenteeris ta.

Ettevõtlusliitude hinnangul võitleb valitsus ebaseadusliku tööjõu piiramisel põhjuste asemel tagajärgedega.

Laialdane tööjõupuudus on tekitanudki vajaduse renditööjõu järele. Tööandjate liidu juhi Toomas Tamsari sõnul karmid karistused siin midagi ei muuda ja renditööjõu osakaal jätkab kiiret kasvamist.

Tamsar ütles, et kui Anvelti sõnul on renditööjõudu Eestis umbes 5000 inimest, siis ettevõtjate hinnangul küündib see pigem mõnekümne tuhande inimeseni.

"Keegi ei tea, kui suur see on. Aga arvan, et see osakaal jätkab kasvamist, sest see vajadus on nii suur tööjõu järele. See tähendab, et mida rohkem ta kasvab, seda rohkem makse jääb Eestil saamata," lisas Tamsar.

Olukorda oleks tööandjate sõnul leevendanud lühiajalise Eestis töötamise elamisloa pikendamine kahele aastale, kuid valitsus nõustus seda pikendama vaid aastani.

Tamsari sõnul moodustab odavtööjõu puudujääk tööjõu vajadustest vaid viiendiku. Tegelikult on töökäsi puudu igas sektoris.

"See puudutab kõiki sektoreid. Ainus sektor, kus ma ei ole kuulnud tööjõupuudusest, on valitsussektor," märkis Tamsar.

Toimetaja: Merili Nael



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: