Kümnest veisetüdrukust jäi kaamera ette vaid viis, kes juba usinasti rannaniidul tööd tegid. Kuna sel veisetõul on teistest liigikaaslasest märksa väiksem kasv ja kaal, ongi just nemad head abimehed maastiku hooldamisel ja maa kobestamisel. Ka suu toimib neil hea muruniidukina, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Nad ei tee ka teistele liigikaaslastele liiga, nii et nemad hooldavad loodust praegu: söövad ära kõrkjad, kõrred, võtavad kontrolli alla võsad, puud, nii et nad peaksid siin päris korraliku töö ära tegema," kirjeldas veisekasvataja Piret Bärg.

Paljassaare hoiuala on koduks enam kui 200 haruldasele linnuliigile, kes vajavad pesitsuseks avarust, madalat taimestikku ning mudaseid lompe. Kui loodus aga võimust võtab ja need tingimused kaovad, on vaja need taastada.

Tallinna keskkonnaameti looduskaitsespetsialist Tõnu Laasi ütles, et inimtegevusega sellises olukorras siin suuresti kaasa aidata ei saagi.

"Veiste kasutamine on kõige loomulikum ja lihtsam viis tegelikult. Neid rannikukooslusi on väga keeruline kuidagi niita või masinatega hooldada, veised on selles mõttes kõige looduslikum lahendus ja see annab ka kõige parema tulemuse," rääkis ta.

Ettevalmistava tegevusena rajati Paljassaare hoiualale kolme ja poole kilomeetri pikkune karjatara ning eemaldati roostik, et veised rahulikult elada saaks.

"Loomadel on oma kindel territoorium, et inimesed neid hoiaksid ja ei teeks neile liiga, sest tegelikult nende kõige suurem vaenlane ongi inimene. Kedagi teist neil ei ole, nad saavad ise hakkama, aga inimesed käivad neil kohati üle jõu. Kui inimesed on armsad ja toredad, siis on nemad ka toredad," rääkis Bärg.

Veised on planeeritud loodust taastama jääma kuni suve lõpuni ning talvel lähevad nad tagasi oma koju Humala mõisa Harku valda.