Eesti president Kersti Kaljulaid külastas teisipäeval 19. juunil armas-idüllilist Haapsalu linna. Tegemist oli tavapärase regionaalpoliitilise visiidiga uurimaks, kuidas läheb Läänemaal ja Haapsalu linnal.

Üldjuhul ei pälvi selline külaskäik üle-eestilise meedia tähelepanu. Kuid ma jälgin suure huviga meie presidendi tegemisi tema Facebooki lehekülje vahendusel ning kolm presidendi kontol postitatud fotot andsid märku kohtumisest Haapsalu linnavolikoguga. Tegemist oli tavaliste pressifotodega, aga... 

Üks foto pani mind kulmu kergitama. Sellel fotol kohtub meie president, kes kannab õlgadel elegantset haapsalu salli, Haapsalu linnavolikogu liikmetega. Pildil on näha kümmet inimest, kes istuvad koosolekulaudade taga. Laudadel nende ees on kokku 42 plastpudelivett – mulliga ja mullita.

Suvisel ajal on vee joomine igati vajalik ja tervislik ning pudelivee olemasolu ametlikel kohtumistel ei peaks ehk mingit hämmingut tekitama. Siiski: kas Haapsalu joogivesi ei ole joogikõlbulik? Nii väärikal seltskonnal on parim võimalus oma tarbimisharjumustega üldist eeskuju näidata, kuid antud juhul ei tehtud seda sugugi parimal moel.

Esmaspäeval postitas Euroopa Parlamendi saadik Ivari Padar oma Facebooki lehele üleskutse "Teeme jaanipäeva plastivabaks". Ta soovitab mitte kasutada plastnõusid ja plasttooteid ning pigem kasutada tavalisi toidunõusid, et keskkonnale jääks jaanipäevast väiksem jälg. Igati meeldiv üleskutse ja see peaks ju haakuma loodusrahva nimetust kanda armastava eestlaskonnaga.

Sellel nädalal avaldas Euroopa kliimamuutustega võitlevate organisatsioonide koalitsioon Climate Action Network Europe (CAN Europe) raporti, milles leidis, et enamik Euroopa riike ei suuda Pariisi kliimaleppes seatud eesmärke täita. Eesti on eemärkide täitmisel ja seadmisel 28 riigi arvestuses tagantpoolt kolmandal kohal, eelviimane on Iirimaa ning päris viimane on Poola.

Raportis on kirjas õõvastav väide, et kolm tagareas olevat riiki on kangekaelselt vastu nii siseriiklikult kui ka Euroopa Liidu tasandil kliimamuutusega tegelevate poliitikate ellukutsumisele ja juurutamisele.

Eestist maalib raport suhteliselt inetu pildi. Nimelt on sõltub Eesti endiselt liiga palju keskkonda saastavast põlevkivipõhisest elektritootmisest. Taastuvenergia kasutuselevõtmisel esinevad puudulikud kriteeriumid jätkusuutlikkuse tagamisel. Lisaks mainitakse veel, et Eestil ei õnnestunud Euroopa Liidu eesistumise ajal luua ambitsioonikamat EL-i kliima- ja energiaalast seadusandlust, ning et Eesti ei soovi ühineda progressiivsemat kliimapoliitikat soovivate riikide ühendusega.    

Seega, kuidas läheb tegelikult Eesti keskkonnateadlikkusel? 

Mis saab neist tühjaks joodud plastpudelite korkidest ja pudelitest endist? Kas lõpetavad nad osaliselt oma tee Haapsalu rannikul, veelindude magudes? Plastist küllastunud randade ning surnud veelindude ja kalade magudest leitud plastikesemete postitusi levib Facebookis palju. Plastikjäätmete reostus, kliimamuutus ning energiatootmise transformatsioon on nii kohalik kui ka globaalne väljakutse. 

Võrumaalt Navi külast pärit Euroopa Parlamendi saadik Ivari Padar kirjutab oma plastikvaba jaanipäeva üleskutses, et hääd muutused algavad ikka meist endist. Ma nõustun sellega, kuid selle saavutamiseks on vaja ka poliitikute seadusandlikku tuge ja tegevust, olgu see siis plastikpakendite maksustamine, ühekordsete plasttoodete keelustamine, kliimamuutusega tegelemine, kiirem energeetiline transformatsioon taastuvenergia suunal või Eesti metsa- ja põllumaa kaitse. Et Euroopal oleks tegelikult põhjust kaasaegse ja ökoloogiliselt eluterve Eesti suunas kiigata. •

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid.