World Poverty Clocki ja Brookingsi instituudi andmetel elab maailmas 643 miljonit inimest äärmises vaesuses, kusjuures aafriklased moodustavad sellest umbes kaks kolmandikku, vahendas CNN.

Nigeerias, nagu ka teistes Aafrika riikides, ennustatakse seejuures äärmise vaesuse kasvu. "2018. aasta lõpuks on Aafrikas tervikuna ilmselt 3,2 miljonit äärmises vaesuses elavat inimest rohkem kui praegu," kirjutasid uurijad.

Kuigi Nigeeria on Aafrika suurim naftatootja, pole riik suutnud oma ressursirikkust kasutada elatustaseme tõusuks. Naftahindade kukkumine ja järsk tootmise langus viisid riigi majanduse 2016. aastal tugevasse langusse. Viimase aja naftahindade tõus on aidanud riigi majandusel taastuda.

Äärmisse vaesusse langevate nigeerlaste arv kasvab hinnanguliselt kuue inimese võrra minutis, samas kui varem vaeseima riigi tiitlit kandvas Indias jätkab inimeste vaesuse osakaal langemist. Praegu elab hinnanguliselt 5,3 protsenti India elanikest ehk 71,5 miljonit indialast alla vaesuspiiri.

Vaesus koondub Aafrikasse

Uurijad märkisid, et 18 riigist, kus vaesus tõuseb, on 14 riiki Aafrikas – praeguse tempo jätkudes elab 2030. aastaks kontinendil 90 protsenti maailma vaeseimast elanikkonnast.

Bangladesh ja Indoneesia on ainsad kümnest kõige vaesemast riigist, mis ei asu Aafrikast. Neis elab vastavalt 17 miljonit ja 14,2 miljonit inimest äärmises vaesuses.

Lisaks Nigeeriale on kõige tugevamalt vaesusest mõjutatud riikide esikümnes Kongo Demokraatlik Vabariik 60 miljoni inimesega, Etioopia 23,9 miljoni inimesega, Tansaania 19,9 miljoniga, Mosambiik 17,8 miljoniga, Keenia 14,7 miljoniga ja Uganda 14,2 miljoniga.