Põhja-Tallinnas otsib omanikku ligi miljonieurone korter
Tallinnas Kopli tänaval on müügis korter, mille hind ulatub ligi miljoni euroni ja ruutmeeter maksab üle 5000 euro. Pindi Kinnisvara müügipartneri Peep Soomani sõnul müüakse Eestis sellise maksumusega kortereid üliharva ning kerge see müük olema ei saa, kuid laiemateks üldistusteks Eesti kinnisvaraturu kohta see pakkumine alust ei anna.
Tallinnas eelmisel aastal valminud hoones aadressil Kopli 6 asuvat korterit pakutakse kinnisvaraportaalis müügiks hinnaga 989 000 eurot. Selle raha eest saab ostja 195-ruutmeetrise korteri koos 85 ruutmeetri suuruse katuseterrassiga vaatega Toompeale, kolme parkimiskoha ja panipaigaga.
Peep Sooman ütles ERR-ile, et niisugune ruutmeetrihind on Eestis üliharv ja tavaliselt on need kesklinna katusekorterid.
"Kerge müük see olema ei saa, sest selles hinnaklassis ei saa ära unustada, et korter asub Põhja-Tallinnas, mitte vanalinnas. Tal on küll vanalinnavaade, aga kui vaatame erinevatest ruumidest avanevaid vaateid, siis nad on ilusast kuni koledani välja. Sellises hinnaklassis korterid on absoluutsed tipud, see hinnaklass ongi Tallinna absoluutne tipp. Ma ei ole lõpuni veendunud, et Balti jaama vaatega terrassiga korter nüüd on see absoluutne tipp Tallinna mõistes," tõdes ta.
Sellise hinnaga korterite puhul ei tohiks Soomani sõnul olla ühtki küsitavust ei asukoha, sisustuse ega ümbruse osas.
Kui ostuhuviline tekib, siis prognoosib kinnisvaraasjatundja päris intensiivset hinnakauplemist. Selline korter on nii eriline toode, et öelda, kas hind on vale või mitte, ongi selles ühes ostjas kinni. "Kui sellele ühele ostjale on hind õige, siis järelikult hind ongi õige," lausus ta.
Rääkides sihtgrupist, keda selline korter võiks huvitada, ütles Sooman, et ta panustaks Eestiga seotud välismaalasele. Ebatõenäoliseks pidas ta korteri ostmist investeeringuks.
"Arvan, et sellest korterist võib saada mingi saadiku residents või suurkorporatsiooni esinduskorter Tallinnas," tõi ta näiteid. "Siin tekib see nõrkus, et ma ei ütle selle maja kohta midagi halba, aga me ei saa neid pisikesi detaile ära unustada, mis selle maja kõrval on - siin on burgeriputka ja käsitööõllede putka, Balti jaam kogu oma elurikkuses ja -rohkuses. Ma ei ole lõpuni veendunud, et ükspuha missuguse riigi suursaadik residentsiks seda valiks - pigem valivad nad vanalinna või Kadrioru. Pigem tekib siin asukohaküsimus," märkis ta.
Rahvusvahelist investorit Kalamaja ei köida
Soomani sõnul on Kalamaja küll vanalinnale väga lähedal, kuid tegemist on Eesti-sisese turundushaibiga, mitte rahvusvahelise investori silmis hinnatud piirkonnaga. Ta selgitas, et piirkondade populaarsus muutub kogu aeg - kunagi kerkisid hoogsalt Lutheri kvartali loftide hinnad, siis Kalamaja oma rahulikkuses ja hubasuses, nüüd aga rühivad hinnad ülesmäge Peetris, kus on ühtlane sotsiaalne läbilõige ja elamufond.
"Ma pean kasutama vastikut klišeed, mis on väga ära kulunud, et kinnisvara puhul on kõige tähtsam asukoht," nentis Sooman, kelle sõnul jääb kõnealusel korteril puudu ajaloolisest väärikusest.
"Kui see korter oleks näiteks Weizenbergi tänaval või vanalinnas, siis ta tõenäoliselt olekski selle hinnaga. Aga siin on ostjate ring hästi kitsaks aetud selle hinnataseme pealt. Korter on aus ja ilus, aga miljoni euro korter, mulle tundub, et ta oma asukohast tingitult ei ole," sõnas Pindi Kinnisvara müügipartner.
Miljonieurose korteri puhul on ostjaks tavaliselt inimesed, kellel on see raha päriselt olemas, ehkki Soomani sõnul võib ka olla, et see raha on kuskil pöörlemas ning ostja võtab ka laenu.
Kinnisvaraasjatundja ei arvanud, et sellise ruutmeetrihinnaga pakkumisest saaks teha laiemaid järeldusi kohaliku kinnisvaraturu olukorra kohta.
"Me ju ei tea tausta, miks alles valmis saanud majas on äsja sisustatud korter müüki pandud. Seal võib olla sada tegurit," lausus ta. "Elu teeb pidevalt imelikke keerdkäike. Kui see nüüd oli kellelegi investeerimisäri, siis ta tõenäoliselt sai selle korteri oluliselt odavamalt kätte, pani tehnika sisse ja võib-olla müübki selle kasumiga maha."
Sooman lisas, et igal müügil on oma lugu ja nii erandlike objektide puhul ei ole võimalik üldisusi teha. Kui analüüsida näiteks paneelmajade turgu Mustamäel, Lasnamäel või Väike-Õismäel, siis võib näha mingit mustrit, et 25 müüki pandud korteri müügipõhjus on üks ja 25 puhul teine. Nii kalleid kortereid tuleb aga müüki sedavõrd vähe, et igaühe lugu on alati erinev, nentis ta.
Toimetaja: Karin Koppel