Majanduslik kindlustunne on pannud Eesti inimesed rohkem tarbimislaene võtma ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Eesti Meedia/Scanpix

Majanduslik kindlustunne on pannud Eesti elanikud üha agaramalt tarbimislaene võtma. Väikelaenude intressid on ka üksjagu langenud, aga kuivõrd Eesti tarbija kasutab teistsuguseid laenutooteid, ei saa intresse EL-i keskmisega võrrelda, leiab Eesti Pank.

Ettevõtluskõrgkooli Mainor ettevõtlusõppejõud Elari Tamm ütles möödunud nädalal Õhtulehes, et Eesti ja Läti väikelaenud intressid on euroala ühed kõrgemad. Eesti keskmine 13,2-protsendine tarbimislaenu intress on Tamme sõnul ligi kolm korda suurem kui euroalal keskmiselt (4,9 protsenti). Õppejõud nimetas seda turu väiksusest tingitud turutõrkeks ning tõdes, et kui euroala väikelaenude intressid on viimase kolme aastaga kümme protsenti vähenenud, siis Eestis pigem tõusnud.

Eesti Pank juhib tähelepanu, et sisuliselt on õppejõud võrrelnud õunu ja apelsine, kuivõrd väikelaenude seas on mitmeid erineva laenuintressiga tooteid ja riigiti on väikelaenude struktuur väga erinev.

Näiteks Eestis moodustab autoliising küll kolmandiku väikelaenudest, ent intressiarvestuses seda sees ei ole.

"Mujal riikides annavad autoliisingut valdavalt pangad, Eestis aga peamiselt liisingühingud ning seetõttu on pankade poolt antud keskmise tarbimislaenude intresside arvutamisel enamus autoliisingust tehingutest väljas," põhjendas Eesti Panga finantsstabiilsuse osakonna juhataja Jaak Tõrs. "Suuresti määravad pankade poolt antud keskmise tarbimislaenu intressimäära erinevate toodete struktuur kui intressitase."

Tõrs tõi välja, et Eestis kasutavad inimesed rohkem sellist tüüpi tarbimislaene, mille intress on kõrge. Mujal riikides domineerib autoliising rohkem tarbimislaenude turgu kui Eestis.

Seega ehkki Eestis moodustab autoliising kolmandiku tarbimislaenude turust, on sellest vaid 12 protsenti pankade bilansis ning 88 protsenti autoliisingutest liisingühingute bilansis, mis pankade väikelaenude statistikas ei kajastu.

Kindlustunne on pannud Eesti inimesed rohkem tarbimislaene võtma. Autor: Eesti Pank

Tarbimislaenude võtmine on tõusuteel

Eesti majapidamiste tarbimislaenud on viimasel kolmel aastal kiiresti kasvanud.
Võrreldes teiste euroala riikidega on Eesti majapidamiste tarbimislaenude kasv olnud lausa üks kiiremaid. Sealhulgas on kasvanud nii pankadest kui muudelt finantsvahendajatelt võetud laenud.

Möödunud aasta novembris ulatus pankadest võetud tarbimislaenude aastakasv üle kümne protsendi, ületades eluasemelaenude aastakasvu, mis jäi kuue protsendi piirimaile.
Eesti tarbimislaenude portfelli kasvu ongi kõige enam kiirendanud autoliising, mille aastakasv ulatus novembris pea 16 protsendini, ja tarbeesemete ostuks võetud laenud.

Tarbimislaenude võtmist on hoogustanud majapidamiste sissetulekute suurenemine, madal tööpuudus ja kindlustunde paranemine. Peale selle on tarbimislaenude võtmist soosinud madalad intressimäärad ning ka tihedam konkurents tarbimislaenude turul.

Nelja aastaga on keskmine uute tarbimislaenude aastaintressimäär
alanenud 1,3 protsendipunkti võrra. Enim on mõju avaldanud tarbeesemete ostuks võetud laenude intressimäära alanemine, mis on tulenenud nii konkurentsi tihenemisest laenuturul kui ka madalama intressimääraga laenu andvate
pankade turuosa kasvust.

Nelja aastaga on tarbeesemete ostuks võetavate uute laenude intressimäär alanenud keskmiselt 2,5 protsendipunkti. Lisaks mõjutas intressimäära krediidi
kulukuse ülemmäära piiri seadmine 2015. aastal jõustunud võlaõigusseaduses.

Ka euroalal tervikuna on tarbimislaenude võtmine hoogustunud, kuid selle kasvutempo jääb eluasemelaenudele alla. Aktiivsemat tarbimislaenude võtmist soodustab majapidamiste suurenenud nõudlus kestvuskaupade järele, mida omakorda toetab tarbijate kindlustunde tõus, majanduskasvu ja tööturu olukorra
paranemine ning madalad laenuintressimäärad.

Euroala riikide vahel on tarbimislaenude võtmises siiski küllalt suured erinevused. Selles mängivad rolli nii erinevad finantseerimistingimused kui ka näiteks elanike huvi uute autode soetamise vastu, samuti riikide erinev majanduskasv.

Lisaks on majapidamiste tarbimislaenude suhteline maht riigiti erinev. Näiteks Balti riikides on majapidamiste poolt pankadest võetud tarbimislaenude suhteline maht euroala riikide võrdluses üks väiksemaid, selgub Eesti Panga statistikast.

Tarbimislaenude keskmine intress on vähenenud ka Eestis. Autor: Eesti Pank

Toimetaja: Merilin Pärli



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: