Taavi Aas: konverentsiturism – peame kastma taime, mis kasvab ({{commentsTotal}})

Tallinna linnapea Taavi Aas.
Tallinna linnapea Taavi Aas. Autor/allikas: Siim Lõvi/ERR

Konverentsituristide arvu kiirem kasv Eestis seisab tuhandetele külastajatele sobiva paiga puudumise taga, kirjutab Tallinna linnapea Taavi Aas (Keskerakond).

Hiljutine statistikaameti uurimus näitas konkreetselt ja kujukalt seda, mida teadsime aimamisi varemgi – üks konverentsiturist jätab Tallinnasse kolm kuni viis korda rohkem raha kui muud turistid. (10.07, ERR https://www.err.ee/845323/valisturistidest-kulutavad-eestis-koige-enam-konverentsidel-kaijad)

Konverentsituristist jääb Eesti ettevõtjatele keskmiselt 1000 eurot ja seda mõne päevaga. Mis tähendab, et konverentsiturism on sektor, mis ootab ettevõtluse ja avaliku sektori ühiseid pingutusi. Kasta tuleb taime, mis kasvab. Mitte et muu, tavalisem turism kuidagi tähelepanu alt kõrvale jääda tohiks.

Vaja on suurt keskust

Mul on hea meel, et sellises olukorras on tekkinud head tingimused Linnahalli kordategemiseks Tallinna linna ning Eesti riigi koostöös. Oluline on ka see, et sinna konverentsikeskuse rajamise poolt on hakanud jõuliselt kõnelema Eesti Turismifirmade Liit, kes soovib, et Tallinnas oleks võimalus suuremahuliste konverentside korraldamiseks ja oleks võimalik vähendada turismihooaja sesoonsust.

Kehv ilm või vilu tuul konverentsil osalejaid palju ei sega, tallinlastele toob see aga tööd ja leiba ka siis, kui suurem hooaeg pole veel alanud. Konverentsiturismi parimad kuud on aprill ja november, mil muudes sektorites on madalhooaeg.  

Senimaani on Tallinnas toimunud keskmiselt ligi kümme konverentsi päevas, neist kolm-neli on rahvusvahelised. Kuid tõeliselt suurte, sadade või isegi tuhandete inimestega konverentsiürituste jaoks pole siin paraku senimaani sobilikku kohta. Kui selline paik tekiks mere äärde, oleks Tallinna mereääre elavdamise ülesanne täidetud.

Õigupoolest võiks inimesed juba küsida, et miks Linnahall juba valmis pole. Tegemist on üsna suure ettevõtmisega ja kui vahepeal tundus, et oleme enamiku probleemidest seljatanud ja ehitamiseks valmis, siis ometi tekkis ootamatu takistus. Euroopa Komisjon soovis selgitust, ega pole tegu keelatud riigiabiga ja oleme neile ka oma seisukohad ning põhjendused edastanud. Ootame praegu vastust.

Teisalt on ehk isegi positiivne, et kõik Tallinna linna tellimused ehitusfirmadele ei lükku samasse perioodi, vaid jaotuvad ühtlasemalt.

Kuid igal juhul oleme valmis tööga alustama niipea kui võimalik, sest konverentsiteenuste juurutamine nõuab aega. Linnahalli juhtumist on näha, et kui riik ja linn leiavad üksmeele, on mõlemal sellest palju võita ja isegi väga suured ja kallid objektid võivad siis valmis saada.

Tavaturism otsib uusi turge

Mõistagi tuleb panustada ka tavaturismile ning siingi leidub ohtralt potentsiaali. Aastases võrdluses on Eestit ja Tallinna külastanud turistide arv taas mõne protsendi jagu kasvanud, kuid suurim on kasv Aasia turistide osas. Nende numbrite taga on laiem suundumus – Aasia, eriti Hiina turistide tung Euroopasse on selgelt tõusuteel. On meie töökuse ja tarkuse küsimus, kuidas suudame seda soodsat suundumust ära kasutada.

Aasia turistide kuueprotsendine aastakasv (06.07, Statistikaamet) on üksnes nire kogu voolust, mis on Hiina inimeste tarbimist muutnud. 

Lõppenud on ajad, mil lääneriigid muretsesid, et hiinlased üksnes säästavad, aga tarbivad väga vähe. Suurbritannias on suur osa teatud kaubanduskeskuste poodlejatest Hiina turistid, kellele jagatakse teavet poe poole sõitvates trammides juba hiina keeles. Maailma Turismiorganisatsioon hindab, et hiinlased šoppavad kaks korda rohkem kui ameeriklased.

Viimase kümne aastaga on hiinlaste välismaa-reiside arv rohkem kui kolmekordistunud. Praegu teevad Hiina kodanikud üle 130 miljoni reisi aastas, kuid 2020. aastaks ennustatakse selle arvu kasvu 200 miljonini. Praegu on reisidokumendid ainult igal kümnendal riigi elanikul, seega pole ilmselt isegi see piir.

Suurem jagu Aasia turiste ei tule eraldi ei Helsingisse, kuhu saabuvad otselennud, ega ka mitte Tallinnasse. Esialgu veel mitte. Aga teekonnal suurematesse Euroopa keskustesse võivad nad siiski meie juurde sattuda. Eriti tõenäolised meile tulijad on juba vilunumad turistid, kellel Pariis-Rooma juba nähtud ja kes sooviksid midagi uut. Kindlasti on Tallinnal kui Pekingile lähimal Euroopa Liidu pealinnal pakkuda omajagu omanäolist.

Kuidas selleni jõuda? Hiinapärased makselahendused, hiinakeelsed menüüd ja ühisturundus Helsingiga saaks olla esimesed sammud, mida astuvad kas erasektor või avalik sektor. See, et maikuisel Chengdu innovatsioonikonverentsil mainiti Tallinna kui Lonely Planeti hinnangul kõrgeima väärtusega sihtkohta, on märk, et turismitutvustuse alased pingutused on vilja kandnud.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid.



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: