Kui Raudsepp ütles kevadel ERR-ile, et tuleb arutada plaani linnahall lammutada ja ehitada selle asemel tõeline maamärk, siis nüüd ütles ta, et lammutamisest pole ta rääkinud selles mõttes, et see oleks otsustatud.

"Kui ma olen öelnud, et me võime kunagi selleni jõuda, siis olen alati kinnitanud, et see on aus ja otsekohene vaade, et see võib olla kunagi paratamatus. On ju aastakümnete jooksul üritatud linnahallile rakendust leida, aga see ei ole erinevatel põhjustel õnnestunud. Ja minu arvates on vajalik välja tulla nostalgitsemisest ja ka soovmõtetes elamisest, lähtuda reaalsusest ja endale selgelt aru anda, et kui ei õnnestu linnahallile rakendust leida, kui ei õnnestu investorit leida, siis reaalsus võib olla, et see tulevikus tulebki lammutada," lausus Raudsepp.

Linna strateegiakeskus on saanud linnavalitsuselt ülesande valmistada ette linnahalli arendamise kontseptsioon ning selgitada välja linnahalli tulevase opereerimise vastu tõendatud huvi väljendavad operaatorid, ütles linnapea. Lisaks peab strateegiakeskus koostama rahastamisplaani ning andma detailse ülevaate linnahalli renoveerimise maksumuse variantidest.

Strateegiakeskus sai selleks kõigeks aega sügiseni. Siis tuleb teha otsuseid, ütles Raudsepp.

Rahastusplaani fookus on Euroopa Liidu struktuurifondide 2028–2034 vahendite kasutamisel, et oleks eeldused sealt raha linnahalli jaoks saada, märkis linnapea.

"Linnahall oma investeerimisvajaduse poolest on nii suur objekt, et selge on, et Tallinna linnale üksi käib see üle jõu. Seetõttu on mõeldud sinna kaasata ka erainvestorid ja Euroopa Liidu struktuurifondide vahendeid. Kui väike see investeerimisvajadus ka ei oleks, vastab see vähemalt umbes ühe aasta Tallinna linna investeeringute eelarvele," lausus Raudsepp, kelle sõnul tähendab see summat 150 ja 200 miljoni euro vahel.

Investorite otsimise puhul tähendab tõendatud huvi seda, et huvi peab olema konkreetne ning ühised kavatsused saab kirja panna protokolli, ütles Raudsepp. "Seda see tõendatus tähendabki ja ilma selleta me kuidagi ei saa," märkis ta.

Linnavalitsus teeb linnahalli kohta lõpliku otsuse peale seda, kui kogu see protsess on läbi käidud ning linn oma hoolsuskohustuse täitnud, lausus Raudsepp.

"Me ei luba linnavalitsuse poolt teha vahepealsel ajal mingisuguseid põhjendamatuid kulutusi linnahallile, kui ei ole selge selle tulevikuvisioon või mis sellest tulevikust saab. Praegu teeme seda, mida teha saab ehk saab kontseptsioon rajatud. Loome võimaluse, et saaks kaasata ka investoreid ja Euroopa Liidu vahendeid," ütles ta.

"Kui see kõik ei õnnestu, noh, siis ei ole midagi parata. Siis on tõehetk, et tuleb hakata järgmisi otsuseid langetama. On ilmselge, et tegelikult on nii kontserdisaale kui ka konverentsikeskust Tallinna linnale väga vaja. Linnahall võib olla vahend nende vajaduste täitmiseks, aga see ei saa olla eraldiseisev eesmärk. Eesmärk ei ole iga hinna eest, kas või valge tšekiga, olgu kulud kui suured tahes ja tasuvus kui tahes väike, linnahall korda teha. Niisugust ülesannet võtta ei saa," lausus Raudsepp.

Kultuuriministri Heidy Purga sõnul pole Euroopa fondide sisustamist veel alustatud, kuid linnahalli nimekirja lisamise vastu ta kohe pole.

"Me ei ole midagi veel otsustanud. Need vahendid ja kriteeriumid ning summad, nende üle hakkab Vabariigi Valitsus otsustama eelarveläbirääkimiste käigus, mis nüüd järgmist perioodi puudutab," selgitas Purga.

Oluline on seegi, et struktuurifondide raha ei jagata niisama. Purga hinnangul on võimalik linnahall kriteeriumitesse mahutada.

"Kuna see puudutab turismi väga palju, suursündmuseid, konverentse, muid selliseid aspekte, mis võiksid Eestile majanduslikult olla soodsad ja aitaks ka arhitektuuripärli staatust kuidagimoodi tagada, siis tuleb see lauale panna ja arutada," sõnas minister.