EAS pani paberile ambitsioonikad eesmärgid, keskendudes kolmele tegevusele ({{commentsTotal}})

Erki Mölder
Erki Mölder Autor/allikas: Eesti Meedia/Scanpix

Ligi aasta kestnud diskussioon, millist rolli võiks ettevõtluse arendamise sihtasutus (EAS) edaspidi kanda, jõudis vahefinišisse, kui sihtasutuse nõukogu seadis järgmiseks viieks aastaks paika kolm peamist tegevussuunda koos sihttasemetega.

EAS-i nõukogu esimees Erki Mölder ütles ERR-ile, et ühelt poolt on tegevused, millest tuleb loobuda, ja teiselt poolt tegevused, kus EAS peab oma olemasolu õigustama ja ettevõtteid jõulisemalt aitama.

"Kolm märksõna on: rohkem eksporti, rohkem välisinvesteeringuid ja rohkem turismitulu," loetles Mölder.

Esimene suur muudatus seisab ees sügisel, kui EAS annab regionaaltoetuste tegevused ehk umbes pool oma eelarvest üle riigi tugistruktuuri keskusele.

Tänasel päeval tegeleb EAS näiteks kergliiklusteede toetusega, väikesaarte programmiga või Setomaa arenguprogrammiga.

"Need on regionaalpoliitika kontekstis olulised, aga nende seos ettevõtluskeskkonnaga on väike või isegi küsitav. Argumendid, miks peaks ühte väikesaart toetama või rajama kergliiklustee, on pigem regionaalpoliitilised kui ettevõtluspoliitilised," selgitas Mölder.

Selle asemel keskendub EAS kolme probleemi lahendamisele: Eesti ekspordib liiga lihtsaid kaupu liiga vähestele turgudele, oleme oma positsiooni välisinvesteeringute sihtriigina konkurentidele kaotamas ning meie turismitulu saaks äriturismi arvelt tublisti suurendada.

Nii kinnitaski EAS-i nõukogu kolm arengusuuda, seadis prioriteedid ja tinglikud sihttasemed, milleni soovitakse jõuda.

Ekspordi kontekstis leidis nõukogu, et kõrge lisandväärtusega eksportivate ettevõtete arvu on Eestis võimalik kasvatada kaks korda.

Välisinvesteeringute osas tahab EAS aidata sellele kaasa, et Eestis tekiks viie aasta jooksul vähemalt 5000 kõrge lisandväärtusega töökohta, mida on võimalik teha umbes 1,5 miljardi suuruse välisinvesteeringu abil.

"Ehk viie aasta jooksul tahame Eestisse tuua selles mahus välisinvesteeringuid. 150 miljoni euro tasemelt aastas peame jõudma 400 miljonile," rääkis Mölder.

"Räägime investeeringutest, kus EAS ühel või teisel moel aitab investeeringutele kaasa. Hästi palju on seda tüüpi investeeringuid, mis toimuvad turuseadustele vastavalt. Neisse ei pea ega tahagi sekkuda. Küll on aga kohad, kus sekkumine on õigustatud," lisas ta.

Turismis võttis EAS eesmärgiks viia turismiteenuste eksport tänaselt 1,9 miljardilt eurolt 2,6 miljardile eurole. Selleks tuleb rahvusvaheliste konverentside arvu kasvatada aastas 10-15 võrra. Kasvatada tuleb jõuliselt ka Aasia turistide arvu - 135 000 ööbimiselt 670 000 ööbimiseni aastas.

"Muu hulgas peame aitama kaasa suurendama lennuliinide arvu. Eesmärk on 15 täiendavat lennuliini Tallinnast Euroopasse," ütles nõukogu esimees.

Suurim küsimärk arengusuundade juures on loomulikult raha. Selge on see, et vähemalt aastatel 2019-2020 tuleb EAS-il läbi ajada vahenditega, mida EL on struktuurifondidest lõppevaks eelarveperioodiks eraldanud.

Uue struktuurifondide perioodi (2021-2027) läbirääkimised pole veel alanud, kuid nüüd on valitsusele selge sisend antud.

EAS loodab, et nende eelarve ei hakka edaspidi sõltuma iga-aastasest lepingust majandusministeeriumiga, vaid raha planeeritakse mitmeks aastaks ette riigieelarve strateegia koostamise käigus.

"Töökohtade arv tervikuna kindlasti väheneb. Juba sel hetkel, kui regionaaltoetuste üksus läheb üle riigi tugiteenuste keskusele. Aga enne, kui me ei tea uue perioodi struktuurfondide jaotust, on raske täpsemalt tööjõu vajadust prognoosida," lausus Mölder.

Toimetaja: Priit Luts



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: