Veini ja siidri väikepruulijad tahavad suurtootjatega võrdseid tingimusi ({{commentsTotal}})

Purtse pruulikoja tootmismaht on 80 000 liitrit aastas.
Purtse pruulikoja tootmismaht on 80 000 liitrit aastas. Autor/allikas: Purtse pruulikoda

Eesti Väikepruulijate Liit saatis rahandusminister Toomas Tõnistele (I) ettepaneku Eesti käsitööveini ja -siidri väiketootjatele suurtootjatega võrdsema konkurentsiolukorra loomiseks.

Eesti Väikepruulijate Liit, mis koondab kohalikul kapitalil põhinevaid õlle-, veini- ja siidritootjaid, pöördub Rahandusministeeriumi poole, et selgitada, kuidas aktsiisisoodustuse puudumine seab väiketootjad suurtootjatega ebavõrdsesse olukorda ja pidurdab regionaalsete väike-ettevõtete konkurentsivõimet ning maksulaekumist.

Probleemid ja ettepanekud on esitatud Eesti Väikepruulijate Liitu kuuluvate veini- ja siidritootjate poolt: Murimäe Vein OÜ, Siidrimaja OÜ, OÜ Kõivsaare, Mamm&Frukt OÜ, Siidrikoda OÜ, Veinimõisnik OÜ, Tori Jõesuu siidri- ja veinitalu OÜ, Allikukivi Veinikoda OÜ.

Nimetatud ettevõtted peavad probleemiks, et käsitööveini ja -siidri väiketootjatele Eestis kehtivad täna suurtootjatega samad maksustamispõhimõtted. Nende ettepanekul võiks kehtestada Eesti veini ja siidri väiketootjatele õlle väikepruulijatega sarnased
soodusaktsiisi põhimõtted.

Samuti pakuvad nad, et veini ja siidri aktsiisi võiks arvestada mitte toodetud, vaid pudelisse villitud liitrite põhjal, pärast jaelaost väljumist.

Eesti Väikepruulijate Liitu kuuluvad 50 käsitööveini, -siidri ja -õlle väiketootjat Eestis, kes valmistavad oma toodangut kodumaisest toorainest.

Varasemalt on ebavõrdsele olukorrale tähelepanu juhtinud õlle väikepruulijad.

Väikepruulijate Liidu juhatuse liige ja Põhjala pruulikoja juht Enn Parel kirjutas sel nädalal meediale saadetud arvamusloos, et alkoholi suurtootjad Eestis naudivad aktsiisi tõusust hoolimata kasvavaid kasumeid, ent samal ajal peavad kodumaised väiketootjad oma kasvu jõuga tagasi hoidma.

"Muidugi tahaksid ka Eesti väikepruulikojad rohkem toota ja välisturge vallutada, kuid praegu kehtiva väiketootja määratluse tõttu tuleb neil end jõuga tagasi hoida. Nimelt kehtib Eesti riigis täna maksusoodustus väikepruulikodadele, kes toodavad aastas vähem kui 600 000 liitrit õlut. See tähendab, et erinevalt suurtootjatest nagu Saku või A Le Coq, kelle aastane toodang küünib 100 miljoni liitri kanti, peavad väikepruulijad tasuma 50 protsenti õlleaktsiisi tavamäärast. Varem see kõik toimis, kuid seoses käsitööjookide populaarsuse ja kultuuri tempoka kasvuga viimaste aastate jooksul jääb seatud piir täna väiketootjatele madalaks ning hoiab nende äri arengut tagasi. Aktsiisi soodusmäära piiri ületamisel maksukoormus kahekordistub ning seetõttu seavad mitmed tootjad endale laiendusi kavandades piiranguid - kuigi nõudlust jagub küllaga," kirjutas Parel.

Pareli sõnul ei ole praegu veel ükski väiketootja 600 000 piiri ületanud, kuid suure tõenäosusega juhtub see juba tuleval aastal.

Parel ütles, et talle jääb arusaamatuks, miks hakkab riik kohtlema selliseid väiketootjaid sarnaselt suurtootjatega, rakendades neile sama maksukoormust hoolimata asjaolust, et tootmismahtude vahe sadu miljoneid liitreid tootva megatehasega on pea 200-kordne.

Parel märkis, et väikepruulijad soovivad, et Eestis rakenduks soodusaktsiis tootjatele, kes ei ületa 5 miljoni liitri piiri.

Toimetaja: Aleksander Krjukov



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: