"Loodava väejuhatuse põhiülesanne on operatsioonide läbiviimine küberruumis, ehk kaitseministeeriumi valitsemisala juhtimistoetuse korraldamiseks ja ka kaitseväe kineetiliste operatsioonide toetuseks läbi küberruumi ning ka muude kaitseväe ülesannete tagamiseks," ütles Hairk ERR-ile.

"Tänases ülesande püstituses väejuhatus vastutab kaitseministeeriumi valitsemisala küberruumi küberkaitse eest," lisas ta.

Uus loodav võime väejuhatuses on küberründe võimekuse loomine valitsemisalas. "See ei tähenda nüüd seda, et me hakkame rahuajal naaberriike, potentsiaalset vastast ründama, kuid me loome võimet, mis annab meile täiendava tööriista, kui seda peaks vaja minema sõjalise riigikaitse toetamiseks," selgitas Hairk.

Hairk rääkis, et küberväejuhatuses hakkab tööle umbes 300 inimest. ERR küsis, kas tööle hakkavad ka häkkerid. "Väejuhatus häkkereid, kui seesuguseid ei värba, kui nii öelda. Pigem me kutsume neid inimesi, kes tegelevad küberründe operatsiooni võime loomisega erinevateks valdkonna spetsialistideks. Sinna sisse käivad juristid, IT-süsteemide analüütikud, IT-turbespetsialistid jne," vastas Hairk.

Küberkaitsekeskusega kattuvaid tegevusi küberväejuhatusel otsuselt Hairki sõnul ei ole.

Propaganda ja valeuudistega võitlemine väejuhatuse pädevusse kuuluma ei hakka. "Sellega tegeleb kaitseväe peastaabi strateegilise kommunikatsiooni osakond," lausus ta.

Küberväejuhatus hakkab paiknema kaitseväe peastaabis.

Kolonel Andres Hairk on seni juhtinud kaitseväe peastaabi side- ja juhtimissüsteemide osakonda.