Reoveehais Tartu biogaasitehase lähistel häirib ümbruskonna elanikke ({{commentsTotal}})

Reoveesetiti Tartus
Reoveesetiti Tartus Autor/allikas: Margus Ansu/Eesti Meedia/SCANPIX

Kuigi Tartu Veevärk alustas 2013. aastal reovee puhastamist uue tehnoloogiaga, tunnevad veevärgi biogaasitehase lähistel elavad inimesed siiani aeg-ajalt ebameeldivat lõhna. Veemajandusteadlase hinnangul nõuaks olukorra parandamine suuri investeeringuid ja veepoliitika kohandamist.

Ihaste linnaosas kohatud inimesed haisu pärast muret ei tundnud, aga Ropka linnaosa inimesed tunnistasid, et halb lõhn on neile väga tuttav.

Tartu Veevärgi juhataja Toomas Kapi sõnul ei saa midagi teha, sest mahutid on lahtised ja hais on reovett puudutavate protsesside loomulik osa.

"Seda tuleb vaadelda kahes osas. Suurem probleem ehk muda töötlemine sai ära lahendatud 2013. aastal, kui siis rajati tänane biogaasitehas, kus töödeldakse muda ja suurem osa haisu on kadunud. Küll aga, kui inimene läheb uuelt rajatud ringteelt läbi veepuhasti lähedalt, siis ta läbib reoveepuhasti kuja ja mõnikord töötlemise käigus tekib ühte või teistsugust mõju või haisu, see on täiesti normaalne, loomulik protsess," rääkis Kapp ERR-ile.

Eesti Maaülikooli veemajanduse professor Mait Kriipsalu ütles, et Tartu Veevärk on vee puhastamist ja reoveesette käitlemist arendanud väga hästi, sest biogaasijaamas saab suurest osast varem loodusesse lastud orgaanilisest ainest biogaas. Alles on aga käärimisjääk, mille haisuvabam käitlemine pakub Kriipsalu sõnul mõtteainet.

"Me võime haisu tõrjeks reoveesette käitlemise panna katuse all, sest ainult katusealuses on võimalik haisu koguda ja eraldi hävitada, et ta linnarahvast ei segaks, aga see maksab palju. Ja kas me oleme täna nõus maksma selle eest, et leevendada haisu, mis esineb võib-olla mõnel päeval aastas. See on valus küsimus ja see on sama küsimus kõigile reoveepuhastitele Eestis," ütles Kriipsalu.

Toimetaja: Mirjam Mäekivi



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: