Keskkonnaministeerium tahab ühiskanalisatsiooniga liitumise kohustuslikuks muuta

Keskkonnaministeerium saatis kooskõlastusringile ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse eelnõu, mis muudab kohustuslikuks reovett nõuetekohaselt mitte käitlevate majapidamiste liitumise ühiskanalisatsiooniga.
Ühisveevärgiga tuleb liituda reoveekogumisaladel, kus ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumiseks on võimalused loodud. Liituma ei pea, kui joogiveega varustamine ning reovee kogumine ja puhastamine on tagatud muul moel, mis vastab veeseaduse alusel kehtestatud nõuetele.
Keskkonnaminister Siim Kiisler ütles, et ühisveevärgiga liitumine on odavam ja pikaajaliselt mugavam. Kiisler selgitas, et kui reovee puhastamiseks on olemas oma korrasolev süsteem, pole liitumist vaja.
Kiisler lisas, et juuni algusest saavad eraisikud ka Keskkonnainvesteeringute Keskuse kaudu (KIK) ühisveevärgiga liitumiseks toetust küsida.
Üle 2000 tarbijaga reoveekogumisaladel, kus ei ole ühiskanalisatsioonitorustikku välja ehitatud, peab vee-ettevõtja pakkuma purgimisteenust ühiskanalisatsiooni teenuse hinnaga. Nendes piirkondades (rohkem kui 2000 tarbijat) on ühisveevärgi rajamine kohustuslik.
Samas on Eestis 57 piirkonda, kus ühisveevärki välja ehitatud pole, seal peab kasutama kogumismahuteid, sest üle 2000 tarbijaga reoveekogumisalal on omapuhasti kasutamine keelatud.
"Eestis on ühiskanalisatsiooni juhitava reovee keskmine kuupmeetrihind 1,7 eurot. Kui autoga viiakse korraga ära näiteks 10 kuupmeetrit reovett, siis läheks purgimisteenus sellele majapidamisele maksma 17 eurot, samal ajal kui vabal turul on purgimisteenuse hinnad 50–80 eurot kord. Seega oleks nende majapidamiste rahaline võit märkimisväärne. Ja samal ajal saame olla kindlad, et reovesi jõuab reoveepuhastisse, mitte metsaäärsesse kraavi," ütles keskkonnaminister.
Keskkonnaagentuuri andmetel oli 2017. aasta seisuga üle 2000 tarbijaga reoveekogumisaladel elanikke kokku 1 022 274.
Uues ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduses on kirjas ka ohtlike ainete ühiskanalisatsiooni juhtimise reeglid, mille läbi piiratakse ohtlike ainete jõudmist veekogudesse.
See puudutab eelkõige ohtlike ainete kasutajaid, nt keemiatööstuseid. Tööstusettevõtted peavad nüüd ka rajama eelpuhasti, et puhastada reovett, mis ei vasta ühiskanalisatsiooni nõuetele. KIK-i keskkonnaprogrammis on nende rajamise soodustamiseks olemas ka toetusmeede omaosaluse määraga 50 protsenti.
Karistused ohtlike ainete ühiskanalisatsiooni juhtimisel on eraisikule 300 trahviühikut, juriidilisele isikule 32000 eurot.
Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduses pannakse paika riigi, kohaliku omavalitsuse, vee-ettevõtja ning tarbijate õigused ja kohustused.
Toimetaja: Grete-Liina Roosve