Mulle meeldib olla julgelt unistajate seltskonnas. 15 aastat tagasi sattusin selliste inimestega kokku, kes arvasid, et nad suudavad oma jõududega teha Eestis sarnase stipendiumi nagu pururikas Norra riik oma kodanikele pakub. Vali ainult ülikool kuskil maailmas ja riik maksab su õpingud täielikult kinni.

Nii rikkalikku stipendiumit me siiski ei teinud ja seda polnud vajagi. Nii nagu tervisejooksu kõige raskem teelõik on diivanilt välisukseni, on ka oma unistuste ülikooli sisse saamisel kõige raskem osa paarileheküljelise sisseastumisavalduse teele saatmine. Need, kes julgevad unistada, julgevad ka esialgse tegevuskava ja eelarve oma unistuse realiseerimiseks kokku panna.

Ja sealt pole enam palju maad selleni, et ajakiri Nature kirjutab sinu uurimustööst laserkiirguse vallas (Kristjan Põder, 2008. aasta noore õpetlase stipendiaat) või sinu juhtimisel on Vabamust saanud Eesti olulisim eraalgatusel tegutsev muuseum (Merilin Piipuu, 2009. aasta noore õpetlase stipendiaat).

Milleks siis neid julgeid unistajaid üldse rahaliselt toetada on vaja? Mina toetan noore õpetlase stipendiumit kahel põhjusel.

Esiteks, see väike rahaline toetus (noore õpetlase stipendium on ühekordne, 4000 euro suurune toetus, millest pool panevad eraannetajad ja pool Eesti riik) aitab mobiliseerida väga suure toetuse noore haridusse. Näiteks üks meie stipendiaat, kes lõpetas mõni aasta tagasi Cambridge Ülikooli doktorikraadiga, arvutas kokku, et tema õpingud läksid maksma 125 000 eurot. Sellest Eesti riigi ja ettevõtjate panus oli 4000 eurot. Täna rakendab ta omandatud teadmisi Tallinna Ülikoolis. Kaks sellist tudengit maksavad sisuliselt kinni kogu riigi poolt 15 aasta jooksul tehtud panuse noore õpetlase stipendiumisse.

Teiseks, paljud vanavanemad teavad, et kui lapselast ülikooli ajal veidi toetada, siis kirjutab ta hoolsalt ja tuleb külla. Samamoodi kui ühiskond noort tema raskel hetkel rahaliselt toetab, siis noor ei unusta seda ära. Noore õpetlase stipendiumi kogemus on seda kinnitanud - viimased paar aastat on juba üle 20 vilistlase ise asunud stipendiumi rahaliselt toetama. Samuti on toetajate ja stipendiaatide vahel tekkinud kontakte ning paljud stipendiaadid on asunud tööle toetajate ettevõtetes.

Ma usun, et noore õpetlase stipendium annab noortele ainult ühe sõnumi - kui julged unistada, siis võivad need unistused ka teoks saada. Selle stipendiumi laadseid algatusi võiks palju rohkem olla. Selliseid algatusi, mille ajendiks oleks kellegi võimatuna tunduv unistus, mitte riiklik programm.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid.