Minu selja taga on Euroopa välisteenistus, mida juhib praegu Kallas. Välispoliitika otsused teevad liikmesriigid üle tee Euroopa Liidu Nõukogus. Nende otsuste elluviimine sõltub aga tihti Euroopa Komisjonist. See on põhjus, miks välisteenistuse ja Kallase võim on üsna piiratud.

"Komisjon ja välisteenistus jagavad välispoliitika tööriistu," ütles mõttekoja EPC analüütik Amanda Paul. "See on üks põhjus, miks Kallasel on olnud raske oma tööd efektiivselt teha. Mitmed majanduslikud tööriistad on komisjoni käes, sealhulgas sanktsioonipoliitika, välisabi ja muu. Kallase alla kuuluvad peamiselt diplomaatia ja Euroopa Liidu delegatsioonid maailmas," lisas Paul.

Tulemus on see, et Euroopa Liidu välispoliitika ei ole alati järjepidev ning vasak käsi ei tea, mida teeb parem. Seda tõdeb ka Kallas ise.

"Me oleme Vene varilaevastikuga hädas," nentis Kallas. "Meil on riigid, kes annavad varilaevastikule oma lipud, registreerivad need laevad, ja teise käega anname neile arenguabi. Miks? See ei ole loogiline. Meil on neile nõudmised, seome need asjad. Ütleme, et kui te annate, siis te kaotate selle abi."

See on põhjus, miks Brüsselis räägitakse juba kuid välisteenistuse reformist. Esialgu on Prantsusmaa ja Saksamaa saatnud laiali mõttepabereid, kuid isegi karastunud Brüsseli ajakirjanikel on raske aru saada, kes mida tegelikult tahab.

"Isegi Euroopa diplomaadid ei saa aru, kes Prantsuse või Saksa asutustest seda teemat ajab," tõdes ajakirjanik Eddy Wax.

"Näiliselt tuleb see Prantsuse ja Saksa välisministrilt, tõenäoliselt rohkem Saksamaa poolt. Sakslased uurivad võimalust viia välisteenistus komisjoni alla ehk naasta olukorda, mis oli Brüsselis enne 2011. aastat. See oli enne Lissaboni lepet, mis lõi välisteenistuse, kuhu liikmesriigid saadavad oma diplomaadid, et nad töötaksid Brüsseli jaoks. Nüüd on plaan kõik tuua jälle komisjoni alla, mida juhib Ursula von der Leyen, mitte Kallas," märkis Wax.

See on põhjustanud ka vaidluse selle üle, mida reform endast päriselt kujutama peaks – kas see on kõrge välisasjade esindaja rolli tugevdamine või kärpimine.

"Mina ja paljud teised ajakirjanikud arvame, et välisteenistuse komisjoni alla toomine ning 20 aasta taguse süsteemi juurde naasmine on de facto välisteenistuse kärpimine," lisas Wax.

"Ma ei usu, et Saksa ettepaneku mõte on välisteenistuse kärpimine," arvas Paul. "See jääb ikka alles. Nad tahavad ainult, et komisjon võtaks üle mõned teemad, mis on praegu välisteenistuse pädevuses. Aga on võimalik, et eesmärk on anda Kallasele või tema järeltulijale suurem koordineeriv roll, et tekiks suurem selgus."

Kallas on nentinud, et siiani on tegemist vaid ettepanekuga, mis viitab, et ehk pole ta reformile otseselt vastu. See on hetk, kus kahe Euroopa Liidu juhtpoliitiku omavaheline läbisaamine muutub oluliseks. Kuigi mõlemad soovivad jõulisemat välispoliitikat, põrkuvad nad tihti.

Teised liikmesriigid peale Saksamaa ja osaliselt Prantsusmaa ei suhtu reformiplaani suure innukusega, seega võib vaidlus sügise jooksul vaibuda. Kui see aga peaks muutuma, on oht, et välisteenistus peab hakkama oma elu eest võitlema. See varjutaks aga päris mure – miks Euroopa Liidu välispoliitika pole nii jõuline, kui see võiks olla.