Rääkisime nendest väljakutsetest Tallinnas viibiva Montenegro Euroopa asjade ministri Maida Gorcevic.

Montenegro tahab Euroopa Liiduga liituda 2028. aastal. Varem on teil olnud mitu tähtaega. Miks peaks seekord õnnestuma?

Sest see valitsus täidab oma lubadusi. Laienemisprotsessis on meil seni olnud nii tõuse kui mõõnu. Oleme Euroopa Komisjoniga läbirääkimisi pidanud 13 aastat. Ja ausalt öeldes, kui me kolm aastat tagasi valitsusse tulime ning ütlesime, et tahame 2026. aasta lõpuks sulgeda kõik läbirääkimispeatükid, ei uskunud meid paljud liikmesriigid, Brüssel ega meie enda poliitikud. Nüüd on kõigi peatükkide sulgemiseni jäänud vaid paar kuud. Nii et kui me ütleme "28. liikmesriik 2028. aastal", siis võite meid uskuda.

Miks te tahate Euroopa Liiduga liituda?

Põhjus on üsna ilmne. Asi pole kunagi olnud rahalises toetuses. See pole ka ainult majanduse küsimus. Jah, osaliselt on. Aga lõppkokkuvõttes näeb 70 protsenti Montenegro elanikest oma riiki järgmise Euroopa Liidu liikmena õigusriigi ja Euroopa väärtuste tõttu ning seetõttu, et meie arvates kuulume Euroopa Liitu.

Kui enamik teie inimesi kohtuid ei usalda, kuidas saab Montenegro olla EL-iga liitumiseks valmis?

Usaldus võib muutuda, kui inimesed näevad tulemusi. Me võitleme korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevusega ning just selliseid tulemusi me Montenegros tahame. Mitte ainult sellepärast, et tahame Euroopa Liiduga liituda, vaid sellepärast, et tahame oma riigis tugevat õigusriiki.

Teie koalitsioonipartner Andrija Mandić avaldas äsja Ratko Mladići perekonnale kaastunnet. Kuidas sobib see kokku Euroopa väärtustega?

Jah, olen teiega täiesti nõus. Need ei ole Euroopa väärtused. Need ei ole väärtused, mida meie valitsus ega Montenegro kodanikud jagavad. Mladići matustele ei läinud ühtegi parlamendi ega valitsuse esindajat. Ka opositsiooni ega Mandići erakonna esindajaid seal ei olnud. See oli üks sõnum tema perekonnale, mida meie arvates ei olnud vaja teha.

Kui rääkida Venemaa mõjust – kas tunnete, et Montenegro lähenedes EL-ile Venemaa mõjutustegevus suureneb? Ja kas see mõju tuleb praegu pigem Moskvast või Belgradist?

Me näeme Montenegros erinevaid mõjutusi. Meie peamine mure on, et need võivad suureneda, sest järgmisel aastal, 2027. aasta juunis, on meil valimised. Selline mõjutustegevus ei peata Montenegro liitumist Euroopa Liiduga. Aga selle eesmärk on näidata, et Montenegro liitumine ei ole edulugu – ei Euroopa, Montenegro ega liikmesriikide jaoks. Seepärast olen ka täna siin, et rääkida Eesti kogemusest väikese liikmesriigina.

Üks peamisi Venemaalt tulevaid EL-i vastaseid narratiive on: te olete väike riik, teie häälel pole mingit kaalu ja teist saab tulevikus teisejärguline liikmesriik. Kas Montenegro oleks valmis Euroopa Liiduga liituma ilma täielike õigusteta – näiteks esialgu ilma vetoõiguseta?

See on üks arutelu, mis on meile praegu väga oluline. Me tahame kõiki reegleid sajaprotsendiliselt järgida. Ja uskuge mind – need reeglid, mis tulevad teilt ja Brüsselist, ei ole lihtsad. Kui me täidame kõik kriteeriumid, siis võrdsed õigused on vähim, mida Montenegro võib oodata.

Kas te siis ootaksite kauem, kui liituksite ilma täielike õigusteta?

Ma ei arva, et peaksime kauem ootama. Peame heade argumentidega selgitama, miks Montenegro peaks saama 2028. aastal EL-i 28. liikmeks täielike õigustega. Seni oleme näidanud, et oleme usaldusväärne ja etteaimatav partner. Ja uskuge mind – tänapäeval ei tasu etteaimatavust pidada iseenesestmõistetavaks.

Kas te usute, et Euroopa Liit peab oma lubadust? Või peab EL enne uute liikmete vastuvõtmist ise reforme tegema?

Kui meie suudame nii lühikese ajaga oma osa ära teha, siis ootame, et Euroopa Liit teeks samuti oma osa. Me loodame sellele. EL-i sisemised reformid võivad tulla ka hiljem. Võib-olla saame meie oma uue energiaga neile isegi kaasa aidata. Miks mitte.