Berliinist paarisaja kilomeetri kaugusel asuvalt Leipzigi-Halle lennuväljalt liigub abi Ukrainale. Lõhkeainega drooni toimetamise sinna korraldas augustis Vene kodanikust GRU töötaja, kirjutas luureinfole viidates Saksa väljaanne Welt am Sonntag sel nädalavahetusel.

"Venemaa on alustanud hübriidsõda meie vastu, me oleme selle sõja keskel, tahame me või mitte ja me peame seda võtma tõsiselt. Saksamaa peab ärkama," ütles Saksamaa välisluureameti endine asejuht Ole Diehl.

Sel aastal välisluure töö maha pannud Diehl ütleb, et Venemaa korraldab Saksamaal lisaks kineetilistele rünnakutele küberrünnakuid ja ulatuslikke mõjutuskampaaniaid.

"Me oleme praegu kaugelt kõige suurem Ukraina toetaja ja Venemaa tahab, et me selle lõpetaksime. Ma arvan, et see on enamat. Venemaa tahab destabiliseerida Saksamaad ja teisi Lääne-Euroopa ühiskondi, nad tahavad ajada laiali Euroopa Liidu ja NATO, nad tahavad meid kõiki mõjutada. Nad on mõistnud, et Saksamaa on kõigepealt Ukraina suurim toetaja ja teiseks on Saksamaa haavatavam kui paljud teised ühiskonnad," nentis Diehl.

Paljud inimesed Saksamaal ei taha näha ega uskuda, et ollakse rünnaku all.

"Osalt usuvad inimesed Saksamaal endiselt, et me peaksime olema Venemaaga sõbrad, osalt on nad sõja suhtes väga skeptilised. Me kõik oleme sõja suhtes skeptilised ja keegi ei taha seda, aga nad on väga skeptilised ka kaitsekulude suhtes ja ei taha näha reaalsust," selgitas Diehl.

Inimesi tuleb veenda, luureasutuste volitusi suurendada ja rünnakutele vastata, ütles Diehl. Hea, et lennujaama juhtumi puhul vastati.

"See oli suhteliselt kiire, aga ikkagi neli nädalat pimeduses olemist, neli nädalat ebakindlust, mis kulus Saksamaa valitsusel vastamiseks. Siis olid vastumeetmed, millest seekord teada anti. Ei piirdutud Venemaale viitamisega, vaid Saksamaa valitsus rakendas vastumeetmeid, mis on samuti hea. Meetmete endi üle võib vaielda. Ma arvan, et diplomaatiline vastus oli hästi kaalutletud. Jõulisem tegevus Vene varilaevastiku suhtes ja mida iganes ministrid mõtlesid täiendavate luuremeetmete all, lähevad samuti õiges suunas," leidis Saksamaa välissuhete nõukogu teadur Jan Stöckmann.

Stöckmanni sõnul tuleb ründajale selgelt märku anda, et rünnakutel Saksa ühiskonna vastu on hind.

"Me ei saa muidugi saata relvastatud drooni näiteks Peterburi lennuväljale. Vastus ei peaks olema samasugune, aga hästi mõõdetud, asümmeetriline ja piisavalt tugev ning strateegiliselt mitmetähenduslik, et ründajad ei saaks eeldada, et nad võivad sisse marssida ja seda teha," lisas Stöckmann.

Saksa valitsus teatas, et see suur Vene kultuurikeskus siin Berliini südames ei ole enam teretulnud ja tuleb kinni panna. See pole kaugeltki piisav vastus, ütlevad kriitikud.

"Me tõstatasime niinimetatud Vene maja sulgemise küsimuse juba kolm aastat tagasi. See on ammu oodatud ja juba hilja. Ainus positiivne asi on, et Venemaa on tõepoolest nimetatud agressoriks. Esimest korda oli see valitsus nii selgesõnaline," ütles Bundestagi liige (CDU) Roderich Kiesewetter.

Kiesewetteri sõnul tuleks kõigepealt suurendada survet varilaevastikule ja liikuda edasi Taurus-rakettidega.

"Me peaksime alustama Tauruse väljaõppega. See on valitsuse jaoks ebameeldiv teema, see on usaldusväärsuse küsimus, sest Merz lubas seda, aga isegi märk sellest, et me alustame väljaõppega, oleks tugev sõnum Venemaale, sest sellega me näitaksime oma võimekust ambivalentseks vastuseks. Kolmandaks tuleb piirata Vene diplomaatide liikumist. Me peaksime looma tahtekoalitsiooni, et kummutada kognitiivse sõjapidamise sõnumeid," märkis Kiesewetter.

Miks need sammud nii visalt tulevad?

"Meie koalitsioonis on suured erinevused. Väiksem osa ehk umbes kolmandik koalitsioonist soovib Ukraina võitu. Kolmandik või veidi rohkem tahab Venemaale vastu tulla ning ülejäänud ootavad, mis juhtub. Nagu tavaliselt, on vaja katalüsaatorit, on vaja Churchilli moodi tegutsemist, aga meil ei ole 1941. aasta ja Saksamaal ei ole siiamaani olnud oma 11. septembrit," tõdes Kiesewetter.

Vene kultuurikeskuse ees kuuleb eri arvamusi.

"See on suur viga, et see maja kinni pannakse. Kultuurivahetus ja dialoog on olulised. Kui meie vahel dialoogi ja kommunikatsiooni ei ole, kuidas me siis rahuni jõuame?" küsis kohalik elanik Manuela.

"See on väga kurb. Me peaksime taastama dialoogi. See siin tähendab kunsti, kultuuri, teadust ja inimestevahelist suhtlust. Sõda on täiesti teine asi," arvas Sabine.

"Kõik peaksid veidi rahunema, istuma laua taha, rääkima üksteisega ja püüdma asju lahendada," soovitas Boris.

"Seda maja ei peaks kinni panema, see ei ole õige," leidis Ulrich. Küsimusele, mida siis teha tuleks, vastas ta: "Me peaksime Ukrainale relvi saatma, Tauruseid, see oleks hea."

"See on lurjuste pesa, mis hävitab Saksamaad. See tuleb kiiresti ära koristada," lausus anonüümseks jäänud mees.

Küsimusele, kas sakslased on tema hinnangul liiga naiivsed, vastas ta: "Jah. Ma elan siin juba 30 aastat. Saksamaa on väga ettevaatlik, et mitte kedagi solvata. Et kõik oleksid rahul. Natukene radikaalsemalt on vaja tegutseda."