Tallinna botaanikaaias saab imetleda viinamarjasorte, flokse ja elulõngu ({{commentsTotal}})

Foto: ERR

Eestis kasvatatud kümneid viinamarjasorte võib sel nädalavahetusel imetleda Tallinna botaanikaaias. Lisaks viinamarjadele on välja pandud üle 70 sordi flokse ja elulõngu.

Viinamarjade ja elulõngade valiku eest näitusel on hoolitsenud Harjumaal asuv Roogoja talu, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Viinamari hakkas Eestis ammu kasvama, igal korralikul mõisnikul oli oma triiphoone, kus olid viinamarjad sees, nii et ta on pika ajalooga Eestis. Meie talus on 1958. aastast ja kui isa oli Krimmis sõjaväes, saatis kodustele esimesed viis viinamarjataime. Sellest ajast on meie talus viinamarju olnud. Siis tuli kolhoosiaeg, talumaadele rajati Lauristini kolhoosi aiand ja seal oli ka viinamarja kasvatamise plaan. Plaanimajandus ja iga aasta pidi 200 kg viinamarju saama ja see tuli täis," selgitas Roogoja talu peremees Taavi Kivistik.

Algajale viinamarjakasvatajale soovitab peremees näiteks Zilgat, mis kannatab välja kuni 40 külmakraadi. Aga ka mitmed Lätimaal aretatud sordid kasvavad meie kliimas kenasti.

Imeliselt lõhnavat flokside kollektsiooni esitleb Viljandimaalt pärit Nõrga talu.

"Floksid ei ole alati ühevärvilised, on ka mitmevärvilisi, roosa-valge-kirjuid. On selliseid flokse, mille õied ei avane, jäävad natuke nuppu. Flokside maailm on lai ja mitmekesine - on kõrgeid, on madalaid, värvivalik on ääretult vahva. Ja meil Lõuna-Eestis on valge floks pulmalill, et kui on ikka sületäis valgeid flokse, siis jätkub eluks ajaks armastust," rääkis Nõrga talu perenaine Krista Kukk.

"Igal aastal tuleb aianditesse vähemalt 20 uut floksisorti, mida inimene saab koju muretseda. Meil on ka võimalik koju viia täiesti uusi sorte, mida varem pole olnud Eestis saada," ütles botaanik Urmas Laansoo.

Näitus Tallinna botaanikaaias lõpeb pühapäeva pärastlõunal, mil külastajatel on unikaalne võimalus kogu väljapandud ilu ära süüa või koju kaasa viia.

Toimetaja: Merili Nael



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: