Sotsiaalministeerium plaanib karmistada nõuded haiglatoidule ({{commentsTotal}})

Foto: Kristeli videoblogi/ERR

Sotsiaalministeerium plaanib karmistada nõuded haiglatoidule, eriti spetsiifilist menüüd vajavate patsientide toidule. Kolmapäeval eetris olnud ETV saade "Pealtnägija" kajastas mitme vähihaige patsiendi probleeme seoses haiglatoiduga. Ebakvaliteetne haiglatoit puudutab aga ka paljusid teiste haigustega patsiente.

"Pealtnägijale" rääkis oma loo diabeeti põdev Angela Täpsi, kellele anti haiglas olles toitu, mis sisaldas 300 grammi süsivesikuid, Angela sõnul tohib diabeetik aga süüa vaid 50 grammi, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Suur kogus süsivesikuid viib veresuhkru väga kõrgele, seda nii tervel inimesel kui diabeetikul. Aga diabeetikuna, et saada veresuhkru tase jälle normaalsesse vahemikku väga kiiresti, siis tuleb süstida insuliini," rääkis Täpsi.

Eesti Kliinilise Toitmise Seltsi arst Hanna-Liisa Lepp ütleb, et haiglatoidu määrus vajab kindlasti kaasajastamist ja seltsi eesvedamisel püütakse seda ka teha. Samas aga ei oleks Lepa sõnul ka uue määrusega võimalik diabeetikule anda ülimadala süsivesikusisaldusega toitu, sest tema sõnul ei ole see tänapäeval neile näidustatud. Küll aga toob tema välja teised probleemid.

"Kõige keerulisem on korraldada sobivaid neelamishäirete dieete, mis vajavad eri tekstuure ja erivariante. Tõhustatud dieetide, valgurikaste ja energiarikaste dieetide puhul saab piiravaks ilmselt hind," ütles Lepp.

Ametlikult on Haigekassa arvestanud haiglatoitlustuse haiglapäevatasu sisse ja see summa on 5,113 eurot.

"Lisaks aastast 2002 on haiglatel lubatud võtta ka voodipäevatasu maksimaalselt kümne päeva ulatuses ja täna on see 2,5 eurot, mille põhjendus on olnud see, et seda võib haigla kasutada lisaks toitlustusteenuse kasutamiseks," ütles sotsiaalministeeriumi tervisesüsteemi arendamise osakonna juhataja Agris Koppel

Kliinilise Toitmise Selts on algatanud läbirääkimised määruse muutmiseks. Agris Koppeli sõnul on haiglatoitlustuse hind läbirääkimiste küsimus.

"Kui tulevad uued nõuded ja räägime need läbi kõik, siis sellel võib olla mõju toidu hinna komponendile teenustes. Ilmselgelt see on läbirääkimiste küsimus ja Haigekassa kaudu, nagu tänagi, tuleb seda hinda katta," rääkis Koppel.

Sostiaalministeeriumi poolt uuendatud määruse loomise töögruppi kuuluv Sille Pihlak ütleb aga, et üks asi on määrus ja raha, teine asi on reaalsed oskused ja teadmised.

"Toome näite, et kui on neelamishaige patsiendi dieet. Siis määruses võib kirjas olla, et peab olema neelamishaigele dieet, aga see, mis lauale tuleb, kui ta on tükkidega, seda pole osatud teha. Need on oskused Me oleme koostöös Kliinilise Toitmise Seltsiga mõeldnud, et peaks koos välja töötama juhendi nii tervishoiu töötajatele, kui ka toitlustajatele," lausus sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna peaspetsilist Sille Pihlak.

Lisaks võiksid toimuda koolitused nii tervishoidutöötajatele kui toitlustajatel, et nad oskaksid määrusest kinni pidada.

Toimetaja: Aleksander Krjukov



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: