Onkoloogid: suremus vähki on tõusmas esimeseks surmapõhjuseks ({{commentsTotal}})

Kiiritusravi Põhja-Eesti Regionaalhaigla Hiiu korpuse onkoloogiakeskuses.
Kiiritusravi Põhja-Eesti Regionaalhaigla Hiiu korpuse onkoloogiakeskuses. Autor/allikas: Liis Treimann/Eesti Meedia/Scanpix

Eesti Kliiniliste Onkoloogide Selts (EKOS) pöördus sotsiaalministeeriumi poole palvega toetada uude Ida-Tallinna Keskhaiglasse kiiritusravi integreerimist, kuna suremus vähki on tõusmas surmapõhjuseks number üks.

Aastal 2016 avaldasid USA teadlased uurimuse, kus tõid esile, et kardioloogiline suremus on viimasel kümnendil vähenenud kolm korda kiiremini kui vähisuremus, kusjuures Šveitsis vähisuremus juba ületab kardioloogilist suremust.

Seltsi hinnangul näitab selline tendents, et Eestis on vaja kiiresti tagada nii optimaalne vähiravi kui ka efektiivseimate ravimetoodikate kättesaadavus. Vajadus kiiritusravi järele suureneb pidevalt nii elanikkonna vananemisest tingitud suurema vähki haigestumise kui ka kiiritusravi järjest laienevate näidustuste tõttu.

Praegu on spetsialiseeritud vähiravi võimalik kolmes Eesti haiglas: Tartu Ülikooli Kliinikumis, Põhja-Eesti Regionaalhaiglas ja Ida-Tallinna Keskhaiglas. Kui süsteemset vähiravi saavad patsiendid kolmes Eestis haiglas, siis kiiritusravi osakonnad paiknevad ajaloolistelt väljakujunenult Tartu Ülikooli Kliinikumis ning Eesti Onkoloogiakeskusest ületooduna Põhja-Eesti Regionaalhaiglas.

"Hetkel on Eestis kuus väliskiiritusravi aparaati, millega jääme endiselt allapoole Euroopa mediaani," märkis selts.

Ka siis, kui kahe regionaalhaigla plaanid täituksid ning Eesti saaks juurde veel neli kiiriitusravi masinat, siis jääks Eesti sellegipoolest ravi kättesaadavuse osas vaid Põhjamaade 2013. aasta taseme juurde.

"Paraku peab tõdema, et sisuline kvaliteetse ravi kättesaadavus kahjuks sellega oluliselt ei paraneks. Nimelt suureneb elanikkonna vananemise ja suurema vähki haigestumise tõttu Euroopas juba aastaks 2025 hinnanguliselt kiiritusravi vajadus ligikaudu 16 protsenti," märkis selts.

Toimetaja: Karin Koppel

Allikas: BNS



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: