Onkoloogid ja PERH ei toeta kolmanda kiiritusravi keskuse loomist ({{commentsTotal}})

Kiiritusravi Põhja-Eesti Regionaalhaigla Hiiu korpuse onkoloogiakeskuses.
Kiiritusravi Põhja-Eesti Regionaalhaigla Hiiu korpuse onkoloogiakeskuses. Autor/allikas: Liis Treimann/Eesti Meedia/Scanpix

Põhja-Eesti regionaalhaigla (PERH) ja Eesti Onkoloogide Selts (EOS) soovitavad sotsiaalministeeriumil mitte toetada ideed lubada loodavas Tallinna Haiglas tegeleda ka kiiritusraviga.

Kui onkoloogide selts on Eesti vanim ja suurim onkolooge ja teisi vähiraviga kokku puutuvaid arste ühendav selts, siis nende konkurent Eesti Kliiniliste Onkoloogide Selts (EKOS) esindab alternatiivset vaadet ja tegi tervise- ja tööministrile ettepaneku toetada uude Ida-Tallinna keskhaiglasse kiiritusravi integreerimist.

Hetkel on spetsialiseeritud vähiravi võimalik kolmes Eesti haiglas: TÜ kliinikumis, PERH-is ja Ida-Tallinna keskhaiglas (ITK).

Kõigis kolmes haiglas tegelevad vähiraviga onkoloogid, kes väljaõppelt on võimelised läbi viima nii kiiritus- kui keemiaravi, kuid kiiritusravi pakkumise võimalus ITK-s puudub.

Nii ongi ITK onkoloogid suunanud oma patsiente kiiritusraviks vastavalt regionaalhaiglasse või Tartusse.

"Kuna mõlemas Eesti kiiritusraviga tegelevas haiglas jätkuvad raviressursiprobleemid, mis piiravad efektiivsemate ravimetoodikate laialdasemat kasutuselevõtmist, siis ei ole lähemas tulevikus ette näha kvaliteetsema kiiritusravi kättesaadavuse paranemist, rääkimata siis võimalustest kliiniliseks teadusarenduseks, mida TÜ Kliinikumis püütakse alustada," põhjendas kliiniliste onkoloogide selts oma taotlust sotsiaalministeeriumile.

Regionaalhaigla teatas sel nädalal ministeeriumile, et ettepanek luuba 1,3 miljoni elanikuga riiki kolmas kiiritusravi keskus on põhjendamatu.

PERH kirjeldas ka olukorda ja tõi välja, et alates 2016. aasta sügisest on Eestis kasutusel kuus lineaarkiirendit: neli regionaalhaiglas ja kaks Tartus. See teeb 4,6 lineaarkiirendit 1 miljoni elaniku kohta.

Euroopa mediaan on 5,3 kiirendit miljoni elaniku kohta, kuid soovituslik oleks Eestile omada üle kuue kiirendi miljoni elaniku kohta ehk vähemalt kaheksat kiirendit.

Tartu kliinikumis on potentsiaalselt ruumi veel kahe kiirendi paigaldamiseks. Regionaalhaigla strateegia näeb ette kahe uue kanjoni ehituse. Seega oleks kahe keskuse peale võimalik tulevikus omada kokku 10 kiirendit, mis viiks kiirendite arvu 1 miljoni elaniku kohta tasemele 7,7.

Eesti onkoloogide selts peaks kolme kiirituskeskuse loomist vastutustundetuks. "Olukorras, kus puudub tõenduspõhisus, et kolm multimodaalse kompetentsikeskuse olemasolu Eestis tõstaks vähiravi kvaliteeti ning kiiritusravi erinevate personalikategooriate kättesaadavus ja õpe Eestis on ebapiisav, oleks vastutustundetu veel ühe kiiritusravi keskuse loomine," seisab seltsi kirjas ministeeriumile.

Regionaalhaiglas sai eelmisel aastal väliskiiritusravi ca 70 protsenti kiiritusravi patsientidest Eestis, teostati 1600 kiiritusravi kuuri. TÜ kliinikumis tehti mullu 673 väliskiiritusravi kuuri.

Toimetaja: Priit Luts



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: