ERR Strasbourg'is: Eesti saadikute hinnangul oleks häälteenamuse põhimõte Eestile kasulik ({{commentsTotal}})

Eesti Euroopa Parlamendi saadikutele jäid Komisjoni presidendi Jean-Claude Junckeri kõnest enim kõlama mõtted migratsiooniprobleemidest ja sellest, et Euroopa Liit peaks olema senisest tõhusam välispoliitika ajamisel. Senisest konsensuspõhisest välispoliitikast loobumine oleks Eestile pigem kasulik, leiab osa Eesti saadikuist.

Kokkuvõtete tegemise asemel rääkis Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker sellest, mida ta püüab enne oma ametiaja lõppu veel saavutada ja lõpule viia, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Üks keskseid teemasid selle Komisjoni jaoks on olnud rändekriis - migratsiooniprobleemidele tuleb leida püsivamad lahendused, piirivalve saab juurde 10 000 inimest ja rohkem tuleb panustada koostööle Aafrikaga.

"Kõik see migratsiooniteema, mis oli, on ja jääb ja tugevneb tulevikus kindlasti. Selle kõige mõistlikum lahendus on Aafrika enda edendamine, Aafrika majanduse edendamine ja inimestele töö ja leiva kindlustamine Aafrika mandril," kommenteeris sotsiaaldemokraatide fraktsiooni liige Ivari Padar (SDE).

Junckeri unistustes on Euroopa Liit oluliselt tugevam kaasarääkija maailmapoliitikas. See tähendab tugevamat raha ja tõhusamat välispoliitikat.

"Olulisemad kahtlemata on eurotsooni ja eurovaluuta tugevdamine ja see, et peaks ülemkogus minema üle häälteenamuse põhimõttele, mis on igati mõistlik, sest, olgem ausad, seni kuni me otsime konsensust, teised tegijad on meist juba kaugel ees," rääkis Keskerakonna liige, liberaalide fraktsiooni kuuluv Yana Toom.

"See on teema, kus ei saa minna mütsiga lööma, see ei ole mustvalge lugu. Iseenesest ma olen selle poolt, et jah, et seda tuleks kasutada rohkemates valdkondades julgemini, aga see tulebki ikkagi väga selgelt läbi vaadata, mis on need valdkonnad, kus seda võiks kasutada ja kus mitte," kommenteeris liberaalide fraktsiooni kuuluv reformierakondlane Urmas Paet.

"Ma arvan, et Eesti puhul ta võib olla pigem hea sellepärast, et kui me paneme praktilisse olukorda, et kus võib olla selline asi, et võib tõrge tekkida, millise riigi suhtes, siis ühel hetkel Euroopa Liidu tõsiseltvõetavus on ka see, kas suudetakse ära otsustada midagi või mitte," rääkis Padar.

Toimetaja: Merili Nael



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: