Juncker oma viimases aastakõnes: EL peab võtma maailmas suurema rolli ({{commentsTotal}})

{{1536729420000 | amCalendar}}

Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker pidas kolmapäeval Euroopa Parlamendis aastakõne "Olukorrast Euroopa Liidus", milles EL-i üles võtma maailmas tugevamat rolli. Praegu esinevad pöördumistega europarlamendi fraktsioonide esindajad.

Oma ametiaja viimases aastakõnes võttis Juncker tehtu kokku ja rääkis ka eesseisvatest väljakutsetest. Täismahus saab sõnavõttu lugeda SIIN. Kõik kõnega seotud materjalid leiab sellelt Euroopa Komisjoni veebilehelt. Tähelepanekuid ka Politico otseblogis.

President Juncker rõhutas, et Euroopa peab muutuma suveräänsemaks, et mängida jõulisemalt kaasa globaalses poliitikas.

"Geopoliitika on meile näidanud, et on saabunud aeg, kus Euroopa peab võtma oma saatuse enda kätesse.  Väljend "koos oleme võimsamad" kannab endas Euroopa Liidu liikmesuse sisu. Suveräänsuse jagamine seal, kus seda vaja, muudab kokkuvõttes rahvusriike tugevamaks," ütles Juncker oma kõnes.

Lisaks suveräänsuse ja välispoliitika mõõtmele käsitles president Juncker oma kõnes paljusid olulisi teemasid nagu rändetemaatika, piirivalve, Euroopa kaitsemõõtme süvendamine, vabad ja õiglased Euroopa Parlamendi valimised, suurem partnerluse vajadus Aafrikaga, Brexit ja ka suvel rahvaküsitlusel väga palju hääli kogunud kellakeeramise temaatika.

Valik mõtteid Junckeri kõnest:

* Näidakem Euroopa Liidu vastu üles natuke rohkem austust. Lõpetagem selle nime mutta tampimine ja hakakem oma kogukondlikku eluviisi rohkem kaitsma;

* ühtsest Euroopast on saanud vältimatu suurjõud maailma kaubanduses. See pole üllatus, et EL-il õnnestus jõuda juulis kaubandusleppeni Trumpiga - põhjuseks oli see, et Euroopa oli ühtne;

* Euroopa Liit ei saa enam pidada kunagisi rahvusvahelisi liitlassuhteid iseenesestmõistetavateks;

* EL peab olema globaalsem tegutseja. EL peab olema kaitsepoliitikas iseseisvam. Maailmaareenil peab ta olema suveräänne tegutseja, tulevase maailma arhitekt ning maailm soovib tugevat Euroopat;

* EL peab saama üle Põhja ja Lõuna ning Ida ja Lääne vahel olevatest lõhedest enne europarlamendi valimisi 2019. aasta mais;

* EL teeb ettepaneku uueks koostööks Aafrikaga, mis aitaks seal luua kuni 10 miljonit uut töökohta ning meelitada sellesse piirkonda rohkem erainvesteeringuid. EL näeb võimalust kontinentidevaheliseks vabakaubandusleppeks Aafrikaga;

* EL austab Ühendkuningriigi otsust EL-ist lahkuda, kuid kahetseb Brexitit sügavalt;

* EL palub Briti valitsusel ka mõista, et liidust lahkumine tähendab seniste privileegide kaotamist, mitte ühisturu osade vahel valimist;

* Juncker kiitis Michel Barnier'd Brexiti kõneluste "meisterliku" läbiviimise eest 27 liikmesriigi nimel;

* Juncker kinnitas taas, et Euroopa Komisjon toetab üleminekut alalisele suveajale. Kellakeeramine peab lõppema;

* EL ja liikmesriigid on alati Iirimaaga solidaarsed riigipiiri küsimustes;

* EL teeb kõik endast oleneva, et vältida karmi riigipiiri Iiri saarel. See on Brexit, mis teeb selle piiri olemasolu rohkem välja;

* Ühendkuningriigist ei saa kunagi Euroopa Liidu jaoks tavalist kolmandat riiki. Me oleme lähedane partner nii majanduses kui ka julgeolekus;

* EL toetab peaminister Theresa May ettepanekut lähedaseks partnerluseks. EL nõustub alustama lähedast partnerlust vabakaubandusleppe sõlmimise kaudu;

* EL peaks edendama euro rahvusvahelise rolli suurenemist. Äsjased sündmused on näidanud, et rahaliitu tuleb tihendada;

* Juncker nentis, et on kummaline, et EL maksab endiselt oma energiaarveid USA dollarites, kuigi vaid kaks protsenti tuleb USA-st. Naeruväärne, et EL-i lennufirmad peavad ostma lennukeid dollarite eest. Euro kui maailma valuuta edendamine aga eeldab majandus- ja rahaliidu lõpuni arendamist;

* mõnes välispoliitilises tuleks edaspidi rakendada häälteenamust, näiteks ei tohiks inimõiguste küsimuses seisukoha võtmine sõltuda näiteks vaid ühe liikmesriigi vetost. Samuti tuleks liikmesriikide vetoõigust kärpida mõnes maksuküsimuses;

* Euroopa Komisjon on vastu õigusriigi põhimõtete rikkumisele mõnes liikmesriigis ning toetab vajadusel nn seitsmenda artikli rakendamist. Euroopa Kohtu otsuseid tuleb täita;

* Euroopa peab olema alati koht, kus ajakirjandusvabadus on võimalik ning kus seda küsimuse alla ei seata. Liiga palju on ajakirjanike ähvardamist, ründamist ning isegi mõrvamist. Meil ei saa olla demokraatiat ilma pressivabaduseta;

* Juncker kutsus üles tagasi lükkama ebatervet natsionalismi ning toetama valgustatud patriotismi;

* liikmesriikide suveräänne vastutus ja vajadus üksteisega solidaarsed olla ei ole praegu tasakaalus. Seda solidaarsust on vaja, kui liikmesriigid soovivad Schengeni sisepiirideta ala säilimist. Juncker lubas ka ka edaspidi olla sisepiiride vastu, sest see oleks vastuvõetamatu samm tagasi. Seetõttu kutsus ta eesistujariiki Austriat tegema otsustavat sammu püsiva migratsioonilahenduse saavutamiseks. Me ei saa jääda vaidlema ajutiste lahenduste üle iga kord, kui mõni laev kuskilt saabub - ajutine solidaarsus ei ole lahendus;

* vaja on kiirendada ebaseaduslike migrantide tagasisaatmist. Samuti tuletas ta liikmesriikidele meelde vajadust omada seaduslikke migratsioonivõimalusi, sest Euroopa vajab kvalifitseeritud tööoskustega migrante;

* Juncker rõhutas, et kaitsekoostöö näol ei ole keegi Euroopa Liitu militariseerimas, vaid EL soovib võtta rohkem vastutust ja olla iseseisvam.

EL võtku endale maailmas suurem roll

Juncker kuulutas kolmapäeval, et Euroopa Liit peab hakkama ajama oma majanduslikule kaalukusele vastavat jõulisemat välispoliitikat.

"Me peame muutuma suuremaks globaalseks toimijaks," ütles Juncker aastakõnes Euroopa Parlamendile. "Jah, me oleme globaalsed maksjad, kuid peame muutuma ka globaalseteks toimijateks," sõnas ta EL-i majanduslikule mõjule viidates.

Euroopa Komisjoni president kutsus EL-i seisma "kaubandus- ja valuutasõdade" valguses rahvusvahelise korra eest.

EL peab tegema jõupingutusi euro tõstmiseks ülemaailmse tähtsusega valuutade sekka, sõnas Juncker, küsides, miks maksab Euroopa 80 protsenti oma energiaarvetest dollaritest, kui vaid kaks protsenti EL-i energiaimpordist pärineb Ühendriikidest.

"Geopoliitiline olukord teeb sellest Euroopa tunni: saabunud on aega Euroopa suveräänsuseks. Euroopal on aeg võtta oma saatus enda kätesse," sõnas Euroopa Komisjoni president.

Tema sõnul on EL "rahu tagatis rahumaailmajaos, maailmajaos, mis naudib tänu Euroopa Liidule rahu".

"Seetõttu näidakem EL-i vastu üles suuremat austust. Päästkem selle maine. Kaitskem meie eluviisi," lausus Juncker.

Luksemburgi ekspeaminister kutsus ka lükkama tagasi "ülehinnatud rahvuslust, mis vihkab teisi, mis hävitab ja otsib teisi, keda süüdistada selle asemel, et otsida lahendus selleks, et koos paremini elada".

EL eraldagu piiriametile 2020. aastaks 10 000 lisatöötajat

Juncker kutsus kolmapäeval tugevdama Euroopa piiri- ja rannavalveametit, suurendades selle isikkoosseisu 2020. aastaks 10 000 piirivalvurile.

"Euroopa Komisjon teeb täna ettepaneku suurendada Euroopa piiri- ja rannavalveameti koosseisu meie välispiiride paremaks kaitsmiseks aastaks 2020 10 000 piirivalvurini," ütles Juncker Strasbourg´is aastakõnes Euroopa Parlamendile.

Praegu on ameti käsutuses 1500 piirivalveametnikku, samas kui liikmesriikide piirivalvetes on umbes 100 000 töötajat.

Kui välispiiri piisavalt hästi ei valvata, siis võib kaduda Schengeni ala, võivad taas tekkida valvatavad piirid riikide vahel, märkis Juncker ja rõhutas, et tema seda ei soovi ning tahab ka praegu mõnel pool sisepiiril kehtiva piirikontrolli lõppemist.

Samuti peab tugevdada Euroopa varjupaigaametit (ASO), et kiirendada varjupaigataotlusete läbivaatamist ning lisaks tuleb kiirendada ka illegaalselt saabunud migrantide tagasisaatmist, sõnas Euroopa Komisjoni president.

Samas rõhutas Juncker, et vaja on arendada seaduslikke sisserändekanaleid, kuna Euroopa vajab kvalifitseeritud töötajaid.

Suurbritannia ei saa jääda osaliselt ühisturule

Juncker lükkas kolmapäeval tagasi osa Suurbritannia läbirääkimisstrateegiast hoiatusega, et London ei saa oodata Brexiti järel osaliselt Euroopa Liidu ühisturule jäämist.

Juncker ütles aastakõnes Euroopa Parlamendile, et austab Suurbritannia otsust EL-ist lahkuda. Ta hoiatas samas, et "kui te lahkute liidust, ei kuulu te kahtlemata enam meie ühisturgu ja ei saa kindlasti olla osaliselt selles".

Briti peaministri Theresa May strateegia kohaselt peaks Suurbritannia säilitama EL-iga Brexiti järel kaupade osas samad reeglid, kuid saama teenuste valdkonnas tegutseda oma äranägemise järgi.

Suurbritannia peaks EL-ist lahkuma 2019. aasta märtsi lõpus, aga lahutuskokkulepe tahetakse saavutada oktoobri lõpuks, et parlamentidel oleks aega kokkuleppe üle hääletada.

EL-i pealäbirääkija Michel Barnier ütles esmaspäeval, et Briti lahkumislepe võib realistlikult sündida 6-8 nädalaga.

Juncker soovib süvendada majanduspartnerlust Aafrikaga

Juncker tegi ettepaneku moodustada Aafrikaga uus liit, mis looks miljoneid töökohti ja sisaldaks ka vabakaubanduslepet.

Euroopa riigid püüavad leida ühist lahendust üle Vahemere peamiselt Itaaliasse ja Hispaaniasse kulgevale rändevoole Aafrikast.

"Me peaksime liikuma arvukate Aafrika ja Euroopa Liidu vaheliste kaubanduslepetega kahe mandri vabakaubandusleppe poole," märkis ta.

Kahe mandri uus majanduspartnerlus "looks ainuüksi järgmise viie aasta jooksul Aafrikas kuni 10 miljonit uut töökohta", sõnas Euroopa Komisjoni president. EL-i suhteid Aafrikaga ei tohiks enam näha üksnes "arenguabi vaatepunktist", rõhutas ta.

"Aafrika ei vaja heategevust, ta vajab tasakaalustatud partnerlust ja Euroopa vajab seda partnerlust samavõrd," ütles Juncker europarlamendile.

EL peaks loobuma konsensusnõudest mõnel välis- ja maksuteemal

Juncker kutsus kolmapäeval rakendama Euroopa Liidus enamushääletust mõnedes välispoliitika ja maksunduse küsimustes.

EL peab rahvusvahelises poliitikas esinema tugevamalt ja operatiivsemalt ning seepärast teeb Euroopa Komisjon ettepaneku minna üle enamushääletusele mõnedes välissuhete alastes küsimustes, ütles ta.

"Teeme ettepanekuid teatavate valdkondade kohta välispoliitikas. Euroopa Liidu alusleping võimaldab Ülemkogul võtta vastu selline otsus. Teen ettepaneku kasutada Lissaboni lepingu silla klauslit, mis võimaldab enamushääletust rakendada," sõnas Luksemburgi ekspeaminister.

Euroopa Komisjoni president lisas, et ka teatud maksuküsimustes peaks EL hakkama otsustama kvalifitseeritud häälteenamusega.

Juncker tahab EL-i uue eelarve osas kokkulepet enne EP valimisi

Juncker kutsus liikmesriike leppima kokku Euroopa Liidu uues eelarvekavas veel enne mai lõpus toimuvaid Euroopa Parlamendi valimisi.

"Enne Sibiu tippkohtumist 9. mail Rumeenias peame saavutama kokkuleppe MFF-i osas," ütles Juncker.

Euroopa Komisjon esitas kevadel EL-i ühise eelarve kava aastateks 2021-2027, kuid laialt levinud arvamuse kohaselt ei ole usutav, et riigid selles nii kiiresti kokku suudavad leppida.

Juncker rõhutas oma kõnes, et kodanikele ei meeldi ebaselgus, ning seepärast kutsus ta üles kiirendama EL-i ning Jaapani vahelise vabakaubandusleppe ratifitseerimst, liikuma kiiresti Euroopa kaitsekoostöö edendamisel ning suurendama euro rahvusvahelist rolli veel enne 23.-26. maini peetavaid europarlamendi valimisi.

Juncker kutsus edendama EL-is sotsiaalset õiglust

Juncker kutsus Euroopa Liitu edendama sotsiaalset õiglust, kuna vastasel korral võivad sotsiaalsed pinged ohustada liidu ühtsust.

"Tahaksin, et võtaksime arvesse rohkem sotsiaalset Euroopat. Need, kes seda ei arvesta, ohustavad Euroopa ühtsust," lausus ta.

Tahaksin, et Göteborgi sotsiaaltippkohtumise tulemusi rohkem arvesse võetakse, lausus Juncker. "Võitlen, et Göteborgi deklaratsioon jõuaks tegudeni," lubas Luksemburgi ekspeaminister hiljem saadikute küsimustele vastates.

Eelmise aasta novembris üle 20 aasta esimest korda peetud EL-i sotsiaaltippkohtumine tõi Göteborgi riigipead ja valitsusjuhid, tööministrid, tööandjate ja töötajate esindajad ning sellel arutati tööhõive ja majanduskasvu edendamise ning võrdsete võimaluste üle.

Tippkohtumisel vastu võetud deklaratsioon ei ole samas riikidele kohustuslik, kuna sotsiaalteemad on EL-is liikmes riikide pädevuses.

Veebiplatvormid võtku terrorisõnumid tunni jooksul maha

Juncker lubas algatada regulatsiooni, mille kohaselt Euroopa Liidus tegutsevad sotsiaalmeedia platvormid oleksid kohustatud võtma nende vahendusel üles pandud terroristliku sisuga materjalid ühe tunni jooksul veebist maha.

"Julgeolekuliit tuleb lõpule viia, kodanikud ootavad, et Euroopa Liit neid kaitseb. Seepärast teeme ettepaneku, et edaspidi tuleb terroristlikud materjalid ühe tunni jooksul netist maha võtta," sõnas ta kõnes.

Samuti soovib Euroopa Komisjon laiendada äsja loodud Euroopa Prokuratuuri volitusi. "Teeme ka ettepaneku, et Euroopa Prokuratuuri ülesandeks oleks ka terrorismivastane võitlus," sõnas Luksemburgi ekspeaminister.

Euroopa Prokuratuuri (EPPO) asutamise määrus võeti vastu 2017. aasta sügisel ning prokuratuur peaks alustama tööd sügisest 2020. EPPO ülesandeks pidi algselt olema EL-i finantshuve kahjustavate kuritegude menetlemine ja süüdistuse esitamine. EPPO on eraldiseisev asutus, mis uurib EL-i eelarvepettusi liikmesriikide huvidest sõltumata, ta ei allu ühelegi riigile, vaid tegutseb EL-i kui terviku huvides.

Meedia ootas visiooni EL-i tuleviku kohta

Kõnest oodati eelkõige visiooni, milline võiks olla Euroopa Liidu tulevik arvestades Ühendkuningriigi lahkumist ning populismis süüdistatud poliitiliste jõudude tugevnemist Euroopas. Euroopa majandusel läheb hästi ja töötus kahaneb, samas ei ole õnnestunud näiteks pangaliidu loomisega kuigi kaugele jõuda.

Üheks oluliseks teemaks on Euroopa Liidus tõusnud suhted iseenda liikmes-riikidega: parlament hääletab pärast Junckeri kõnet, kas algatada karistus-menetlus Ungari vastu. Ka Poolal on käsil mitu vaidlust.

Junckeri viimast aastakõnet saab otseblogina jälgida väljaandes Politico ning Euractiv on teinud ülevaate Euroopa Komisjoni presidendi eelmistest kõnedest.

Politico nendib aga eelvaates, et Euroopa Komisjoni presidendi aastakõne on asjaolusid ja kõnepidaja reaalset võimu arvestades nagu USA presidendi aastakõne ilma presidendita ning Briti kuninganna kõne ilma kuningannata.

Meedias levinud arvamuse kohaselt saab Juncker EL-i praegusest olukorrast rääkides tuua esile paranenud majandusolukorra, uute kaubanduslepingute sõlmimise Jaapani ja Kanadaga, kaitsekoostöö käivitamise ja energialiidu edenemise.

Samas toob Juncker pühendunud eurooplasena kindlasti esile EL-i ees seisvad väljakutsed, rõhutades siseturvalisuse ning rändeküsimusi. Ehkki ta rõhutas juba oma eelmise aasta kõnes vajadust astuda samme küberjulgeoleku suurendamiseks, peaks ta ka tänavu sel teemal rääkima, puudutades muuhulgas ka europarlamendi valimiste turvalisust.

Hispaania meedia andmeil kavatseb Juncker teha ka ettepaneku luua senisest märksa suuremate volitustega EL-i piirivalveteenistus, mis saaks õiguse sekkuda riikide piirivalve korraldamisse ning osaleks illegaalsete immigrantide tagasisaatmisel. Kui ettepanek peaks teoks saama, tähendaks see riikide suveräänsusest suure tüki äravõtmist, kuna praegu on piirivalve iga riigi enda korraldada.

BNS-ile teadaolevalt võib Juncker tulla välja ka mõtetega EL-i välispoliitika senisest efektiivsemaks muutmiseks, mis tähendab esmajärjekorras vähemalt mõnes valdkonnas ühehäälsuse nõudest loobumist ja kvalifitseeritud häälteenamuse rakendamist.

Kindlasti võib Junckerilt oodata ka sõnumeid EL-i uue eelarveperspektiivi kohta, mille osas Komisjon tänavu kevadel oma ettepaneku tegi. Tavapäraselt vajab rõhutamist vajadus leppida aastateks 2021-2027 koostatavas eelarves kokku võimalikult ruttu, kuna vastasel korral võivad mitmed pidevat rahastust nõudvad projektid kannatada.

Komisjoni presidendi iga-aastase aruande näeb ette komisjoni ja parlamendi suhted määranud raamkokkuleppe 2010. aastast ning kõnes ettekantud ideede alusel esitab Komisjon uued seadusandlikud algatused EL-i tegevuse korraldamiseks.

Toimetaja: Laur Viirand

Allikas: ERR/BNS



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: