Maasika hinnangul oleks EL-i hääletustel konsensusnõudest loobumine probleemne ({{commentsTotal}})

{{1536742200000 | amCalendar}}
Foto: Siim Lõvi /ERR

Välisministeeriumi asekantsler ja endine Eesti eriesindaja Euroopa Liidu juures Matti Maasikas leiab, et Euroopa Komisjoni presidendi Jean-Claude Junckeri ettepanek rakendada mõnes välispoliitika küsimuses konsensuse asemel enamushääletust, on problemaatiline.

"See on kaunis problemaatiline ettepanek ja teema. Juncker välgutas seda juba eelmisel aastal. Siis sellest märkimisväärset debatti ei sündinud. Ei ole väga selge, milliseid probleeme sellega tahetakse lahendada. Muidugi Euroopa Liidus ei alustata ühtegi debatti selle mõttega, et lõpuks hääletataks kedagi üle. Alati Euroopa Liidus otsitakse konsensust ja liikmesriikidel, kes seal konstruktiivselt ja aktiivselt tegutsevad, on alati võimalus seda otsust enda soovi järgi suunata," kommenteeris Maasikas "Aktuaalsele kaamerale" antud intervjuus.

"Välispoliitika on selles mõttes ka natuke eriline poliitika, et kui me siseturu juures ei ütle kogu aeg, et teeme siin väärtustepõhist asja, siis Euroopa Liidu välispoliitika on väga väärtustepõhine ja on suur küsimus, kui Euroopa Liit võtab vastu mingi avalduse ja näiteks kaks liikmesriiki pole sellega nõus, siis mis on see väärtuspõhisus ja kas siis need väärtused enam nii tugevalt ei kehti. Aga vaatame kas sel teemal üldse tuleb tõsine debatt," lisas ta.

Maasika hinnangul võiks enamushääletust kasutada näiteks juhtudel, kui on vaja otsustada Euroopa Liidu missioonide väljasaatmine. "Tihti on välispoliitiline kriis, kuhu on kiiresti vaja saata Euroopa Liidu missioon, siis on tõesti ajafaktor oluline. See võiks teoreetiliselt olla," selgitas ta.

Maasika sõnul oli Euroopa Komisjoni presidendi Jean-Claude Junckeri aastakõnes positiivseid noote, eelkõige Euroopa Liidu ühtsuse rõhutamine.

"Selle kõne läbiv mõte oli ühtsus. Ta näitas, kuidas nendel aladel, kus Euroopa Liit toimib ühtselt, näiteks kaubanduspoliitikas, kus me võime maailmas saavutada väga häid tulemusi, mitte ainult rahas mõõdetavaid, vaid, kuidas Euroopa suudab ka eksportida oma väärtusi ja oma norme ja stabiilsust. Ja ta kutsus väga tugevalt üles ühtsusele Euroopa Liidu sees," kommenteeris Maasikas ERR-ile.

Maasikas tunnistas, et selles kõnes oli palju konkreetseid asju, sellepärast, et komisjoni mandaat läheneb lõpule ja nüüd on vaja mingid asjad ära teha.

"Uuena oli kellakeeramise lõpetamine, mis on ju üks ütlemata tore asi, et me oleme nüüd sellega nii kaugel," lausus ta.

Maasika sõnul oli oluline ka piirikaitse küsimus. "Üks asi, mis oli uus, oli see, et komisjon pakub välja konkreetsed viisid, kuidas Euroopa ühtne piiri- ja rannakaitse viia 10 000 mehe ja naiseni," rääkis Maasikas.

"Ja kindlasti uus ja väga rõõmustav ka meile eestlastele oli see Euroopa Parlamendi valimiste turvalisuse küsimus. Euroopa Komisjon on andnud välja juhised, kuidas valimistel küberturvalisust parimal viisil kaitsta ja hoida ning kuidas võidelda valeuudistega," kommenteeris Maasikas veel.

Maasikas rääkis, et sellel on ka Andrus Ansipi ja tema meeskonna tugev käejälg sees.

 

Toimetaja: Aleksander Krjukov, Merili Nael



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: