Kadri Kalle: prügi on ressurss, aga lihtsalt väga halvasti kasutatud ressurss
Maailmakoristuspäev algas Eesti aja järgi öösel kell 01.00 Uus-Meremaal ja viimased prügikotisuud tõmmatakse kinni kell 01.00 öösel Hawaiil. Praeguseks on koristamise lõpetanud juba 126 riiki ja koristamas on veel 26 riiki. Maailmakoristuspäeva teadmiste tiimi juht Kadri Kalle rääkis otsestuudios, mis saab aktsiooni käigus kokku kogutud prügikuhjadest ja millised saavad olema meetmed inimeste nn prügipimeduse ja süsteemse prügireostuse kõrvaldamiseks.
"Kindlasti on väga rõõmustav, kuidas asi, mis algas Eestist, on nüüd globaalne ja inimesed tegutsevad selle ühise eesmärgi nimel," märkis Kalle.
Kalle sõnul on nende teadmiste tiimi peamine ülesanne mitte niivõrd jagada teadmisi prügist kuivõrd seda, et prügi on ressurss, aga lihtsalt väga halvasti kasutatud ressurss. "Pigem tahame rääkida prügist kui ressursist, mida tuleks targemini kasutada."
Aga mis saab neist suurtest prügikuhjadest, mis on nüüd maailmakoristuspäeva jooksul kokku korjatud? "Tegelikult see, et nad on suurtes kuhjades, on juba väga hea esimene samm väga paljudes riikides. Nagu me ütleme – prügi ühes kohas on parem kui prügi miljonis kohas, sest see tähendab, et neid jäätmeid saab paremini hallata, neid saab paremini kontrollida, et nad jälle ei läheks kuhugi lendu ega satuks merre."
Ta märkis, et nende eesmärk on, et võimalikult suur hulk sellest prügist saaks hästi käideldud. "Meie esimene soovitus on alati see, et vaadata, kui palju neist erinevatest materjalidest saaks saata ringlusesse. Näiteks Tais on üks firma, kes võtab ringlusesse vanasid plätusid ja teeb neist uusi. Seega väga paljud riigid Aasias koguvad edasi plätusid, et need uuesti kasutusse panna."
Kalle selgitas, et selleks, et vältida prügi edasist kogunemist maailmakoristuspäeva raames koristatud kohtadesse, tahavadki nad koristusega muuta inimeste tekkinud prügipimedust. "Inimesed ei pane prügi enam tähele, sest nende elukeskkond on lihtsalt nii prügine – on ju juhtumeid, et tänav on nii prügine, et sa ei näegi seda tänavat selle prügi all."
Ta usub, et see üks aktsioon muudab väga palju. "Kui on puhas keskkond ja inimesed ka sellest rohkem hoolivad, siis see tegelikult ka mõjub meile psühholoogiliselt niimoodi."
Ta nentis, et kuigi probleem on ka selles, et mõned inimesed on laisad, on tegevusetus prügireostuse osas kindlasti süsteemne viga. "Seda käsitleb ka meie n-ö puhta maailma plaan, mille me avalikustame homme kell 12 pressikonverentsil, kui me räägime tulemustest ja seal me toome välja ka üldised põhimõtted ja suunad, mida kõik sihtgrupid – valitsused, ettevõtted, kodanikuühiskond ja indiviidid – saaksid järgida," rääkis Kalle.
"Seal me toome välja, et näiteks riikide roll on luua vastav süsteem, regulatsioonid ja toetav keskkond ettevõtetele. Ettevõtete roll on toota paremaid tooteid, sest eks prügi tekib ju paljuski ka sellepärast, et meie tooted on disainitud niimoodi, et nad muutuvad väga lihtsalt prügiks. Kodanikuühiskonna roll on tõmmata tähelepanu probleemile, ja indiviididena on meie roll teha paremaid valikuid ja olla aktiivne nagu miljonid inimesed täna," sõnas Kalle.
Toimetaja: Merit Maarits