Viimastel andmetel osales maailmakoristuspäeval vähemalt 12,7 miljonit inimest.

40 tunniga sai prügikoristamisega Fidžilt Lõuna- ja Põhja-Ameerikani ring peale tehtud. Prügi kogustest on veel vara rääkida, aga maailmakoristuse meeskond on üritust ette valmistades hoolitsenud selle eest, et see vedelema ei jääks.

"Me kogusime prügi kokku, aga iga riik vastutab selle eest ise, mis tema territooriumil sellest prügist edasi saab vastavalt oma jäätmekäitlusvõimalustele ja kultuurile, aga see oli iga riigi pealiku vastutus, et ta pidi selle süsteemi välja mõtlema ja me soovitasime Eesti eeskujul varianti, et prügi äraveo ja käitlemise eest vastutab maaomanik," rääkis maailmakoristuse juht Eva Truuverk.

Eesti koristustalgute eesmärgiks oli võimalikult palju korjatavat prügi ka sorteerida ja et kokkukogutule öö jooksul lisa juurde ei toodaks, kõik kiiresti ka ära viia.

Maailmakoristuse Eesti meeskonna juht Raimo Matvere ütles, et eestlased olid väga aktiivsed: keskeltläbi 500 liitrit jäätmeid korjati inimese kohta. Ehk kaks suurt kotitäit ja natuke peale ka veel.

"Ma hindan väga kõrgelt nende inimeste panust, meil oli mitu korda nii, et talgult helistati pärast esimest kahte tundi ja öeldi, et meil on ühe punktiga ühelpool, andke järgmine," rääkis Matvere.

Maailmakoristustiim soovib vähendada prügipimedust ja selleks on valminud Keep it Clean Plan. Dokument on kommenteerimiseks ja ettepanekute tegemiseks avatud veel neli kuud.

Jaanuari lõpus kogunevad Eestisse 150 riigi maailmakoristuse võrgustiku juhid ning maailma tippspetsialstid jäätmekäitluse ja ringmajanduse alal, et iga osaleja riigi jaoks koostada tegevusplaan.

Kokku 380 vabatahtlikku hoidsid sel nädalavahetusel silma peal maailmakoristuse talgutega liitunud riikidel ja sealsetel koristusmeeskondadel. "Aktuaalne kaamera. Nädal" käis vaatamas Tallinna Ülikoolis asunud juhtimiskeskuse tööd: