Sõjaväelinnaku kolimine Raadilt seisab riskijulguse taga ({{commentsTotal}})

Foto: Margus Ansu/Eesti Meedia/SCANPIX

Tartu linn ja kaitseministeerium lähevad edasi mõttega viia sõjaväeosa Raadilt minema - nii linn kui ministeerium püüavad oma riske hajutada, kuid usuvad, et kokkuleppele ollakse üha lähemal.

Raadi sõjaväelinnak võtab enda alla 12 hektarit ehk ligi kahekümne jalgpalliväljaku suuruse ala. Mõttest see ala vabastada ja kaitseväe tegemised mujale kolida on räägitud alates Eesti taasiseseisvumisest, kuid sügise jooksul peaks tehtama lõplik otsus, vahendasid ERR-i raadiouudised.

Lahtine on küsimus, kas Raadi tulevik on elu- ja ärihooned või ehitab riik sinna lahingukooli, katastroofimeditsiinikeskuse ja võib-olla ka teise jalaväebrigaadi staabi.

Nimelt pakkus Tartu linn kevadel, et sõjaväelinnaku võiks püstitada hoopis endise Tähtvere valla maadele, kaitseministeerium oli iseenesest nõus, aga tõdes, et küsimus on ajakriitiline. Sõjaväelinnaku uued hooned peaksid valmima hiljemalt nelja aasta jooksul. Ja Tähtveres Ravila tänava äärsel krundil pole planeeringutki, veel vähem vajalikke ühendusi.

Tartu abilinnapea Reno Laidre ütles, et Tähtvere maatükile mõeldud detailplaneeringu algatamise eelnõu on linnal valmis ja peaks varsti ministeeriumidele kooskõlastamiseks minema. Hulga keerulisem on aga see, kuidas jagada kaitseministeeriumi ja linna vahel riske ehk kes ja kuidas katab kolimise kulud.

Reno Laidre selgitas, et sisuliselt on kulude jaotamiseks kaks võimalust. "Meie eelistaksime ikkagi varianti, mille puhul riik müüb Tartu linnale Raadil asuvad Raatuse tänava kolm maaüksust ja saadud rahade eest teeb siis vajalikud investeeringud ja katab kolimiskulutused."

Ja isegi kui kaitseministeeriumil läheks Tähtverre vajaliku taristu rajamise ja täieliku ümberkolimisega näiteks kuus aastat aega, saaks linn alates lepingu sõlmimisest kindel olla, et Raadi on nende. Ühtlasi oleks selgelt fikseeritud see, kui palju linn kolimise eest maksma peab.

"Linna jaoks on väga oluline, et selles protsessis oleks hästi vähe määramatust ja võimalikult palju kindlust igasuguste tähtaegade aga ka summade osas," ütles Laidre. 

Kindlat tulevikku ei oota ainult Tartu linn, vaid ka kaitseministeerium, ütles ministeeriumi kaitseinvesteeringute osakonna juhataja Kusti Salm.

"Me ei saa ju seda Raadit ära anda olukorras, kus me ei ole täiesti kindlad, et sinna Ravilasse saab ehitada. Sest me ei ehita ju asju lihtsalt selleks, et ministeerium midagi ehitada saaks, vaid selleks, et Eesti kaitset arendada. Oleme ausad, neid unknown unknown´e on planeerimisprotsessides Eesti vabariigis viimasel ajal päris palju tulnud," selgitas Salm

Teisisõnu, kaitseministeerium tahab kindlust, et nad saaksid Raadile jääda juhul, kui Tähtveres eesootav detailplaneering kuhugi toppama jääb. Ühtlasi ei saa ju lõpuni ette ennustada, kui kalliks kolimine läheb. Sestap sobiks ministeeriumile paremini variant, kus Tartu tasuks Tähtveres oleva ala ettevalmistamise eest jooksvalt ja saaks Raadi maatüki endale alles siis, kui kolimise teel enam ühtegi takistust ei seisa.

Nii jääks aga suur osa riskist linna kanda ja Reno Laidre ütleb, et niisugust lepingut oleks volikogule keeruline selgitada.

"Seda määramatust oleks sellisel juhul liiga palju. Enne, kui reaalseid samme astutakse, ongi vaja jõuda sellise kokkuleppeni, mis oleks sedavõrd siduv, et ei saaks tekkida olukorda, kus tehtud on investeeringukulutusi, aga lõpuks ei realiseeru kaitseväe ümberkolimise projekt ning linn ei saa vastu ka maad," ütles Laidre.

Kusti Salmi hinnangul võib riskide maandamine viia selleni, et kokkuleppeni tema keerukuses ei jõutagi. "Kuskil mingi risk peab ju natuke avatuks jääma. Nüüd küsimus ongi, kes selle vastu võtab. Kaitseministeeriumi riskiarvutus on natukene konservatiivsem, kuna meil see Raadi on praegu olemas."

Samas tõdes Salm, et ka kaitseväele oleks kolimisest kasu, sest logistiliselt asub Ravila kinnistu hulga paremas kohas ja ühtlasi on seal ruumi kõvasti rohkem.

Toimetaja: Priit Luts

Allikas: ERR-i raadiouudised



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: