Tartu Raekoja platsist pisut enam kui kilomeetri kaugusel laiub 12 hektari suurine Puiestee sõjaväelinnak, kuhu suuremal osal linnakodanikest pole kunagi asja olnud. Esimese vabariigi ajal tegutses seal ratsarügement ja nõukogude ajal lennuväelased. Praegu, mil ala kuulub kaitseministeeriumile, kasutatakse seda peamiselt laopindadeks, aga juba mõni aega tagasi loodi seal ka matkekeskus - koht, kus erinevaid olukordi arvuti abil läbi mängida saab. Ministeeriumi plaanid on aga veel suuremad. Tartus peaks valmima uus hoone katastroofimeditsiini keskusele, kus õpetataks välja meedikuid kriisiolukorraks. Ühtlasi soovitakse Tartusse tuua Lahingukool, mis täna on Võrus Taara linnakus.

"Selle plaani tagamõte on see, et viimases kümneaastases kaitseväe arengukavas on ette nähtud ajateenistuse suurendamine. Lahingukool on täna täpselt samasuguses majas nagu on meil kasarmud. Ehk sisuliselt me vabastaksime Lahingukooli hoone kasarmu jaoks, mille arvelt saaks ajateenistust suurendada ning ehitaks Tartusse uue pinna Lahingukooli tarbeks," rääkis kaitseministeeriumi kaitseinvesteeringute osakonna juhataja Kusti Salm.

Samas võib 12 hektarit kõigeks vajalikuks kitsaks jääda, pealegi pole kuigi sobiv kesklinna lähedus. Paremini sobiks ala, mis jääb Tartuga liitunud Tähtvere piirkonda, täpsemalt Ravila tänava ja Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa maantee vahele.

Tartu linn jälle on juba aastaid oodanud võimalust Raadi piirkonda ülejäänud linnaga kokku siduda ja seepärast kaitseministeeriumile Ravila maatükk välja pakutigi.

"Kui need läbirääkimised peaksid lõppkokkuvõttes õnnestuma, siis kilomeetri kaugusel Tartu raekoja platsist tekib võimalus arendada välja terviklik elurajoon," rääkis Tartu abilinnapea Reno Laidre.

Seega võib praegu linnakodanikule küllalt suletud alast saada koht ettevõtlusele, elamutele ja puhkealadele, aga mitte ainult. Uut kohta otsib ka juba mitu aastat ringelnud plaan nimega Arena Tartu.

Laidre sõnul ei saa välistada, et selle ala tervikplaneerimine annab Arena sündimisele täiendava tõuke ja leiab ka asukoha, mis Arenale võib-olla paremini sobib. "Meil on seal angaarid näiteks. Võib-olla on mõistlik Arena siduda nende angaaridega, et minule isiklikult selline mõte meeldiks isegi rohkem," märkis ta.

Siiski kasutab Laidre kõigest sellest rääkides sõna hüpoteetiline, sest läbirääkimised kaitseministeeriumiga algasid alles maikuus. Samas, esialgne tegevuskava hakkab tasapisi sündima. Esiteks tuleb ära lahendada see, kuidas kolida kaitseministeeriumi tegevused Ravila piirkonda. Maa, millest jutt käib, kuulub keskkonnaministeeriumile ja kaitsetegevusteks vajalikku taristut seal pole. Niisiis võiks linn ala riigi käest ära osta ja luua seal ka sobilikud tingimused, mis oleks vähemalt niisama head, kui praegu Raadil.

"Minule kasutuses olev kalkulatsioon hindab selle suurusjärgu kaheksale miljonile eurole. Aga selle taga ei ole ühtegi hanget tegelikult ja need täpsed hinnad ju selguvad siis, kui reaalsed tööd lähevad käima," ütles Laidre.

Keskkonnaministeeriumilt soetatud kinnistu saaks linn omakorda vahetada Raadi maa-ala vastu, et see hiljem erakätesse müüa. Niisugune vangerdus on vajalik mitmel põhjusel. Esiteks, oleks riigil endal maad eraomanikele müüa päris keeruline. Teiseks ei saa ka oodata, et riik maa linnale tasuta annaks, sest siis poleks linnal sellega suurt midagi teha.

"Niisama munitsipaalomandisse saab anda kohalikule omavalitsusel vaid sellist maad, mis on vajalik avalike ülesannete täitmiseks. Aga kui me tahame sellest piirkonnast kujundada atraktiivse elurajooni, terviku koos ettevõtluse ja puhkealadega, siis väga paljud tegevused nendest ei ole kohaliku omavalitsuse ülesanne, elamuarendus sealhulgas kindlasti mitte," märkis Laidre.

Nii-siis, esialgsed plaanid, kuidas toimetada, on juba koorumas ja see on ka vajalik, sest vähemalt kaitseministeeriumi seisukohast läheb asjaga Ravila tänaval päris kiireks. Nimelt peaks nii katastroofimeditsiini keskus kui Lahingukool valmima nelja aasta jooksul.

Kusti Salm rõhutas, et Tartu linn peaks detailplaneeringuga valmis saama 2019. aasta jooksul. "See võimaldaks meil ehitamisega pihta hakata kahekümnendal aasta ja siis me oleks veel ajagraafikus."

Raadiga Tartu linnal nii kiire pole, seda enam, et enne uue ala valmimist ehk nelja aastat kaitseministeerium sealt ilmselt välja ei koliks.

"Selle ala planeerimine võtab aega. Kõige positiivsemate stsenaariumite realiseerumise järel tõenäoliselt seitsme aasta pärast võiks sellest saada selline planeeritud elukeskkond," andis Laidre lootust.

Ja alles siis, kui planeeringud tehtud, saaks linn hakata sinna rajama vajalikku teedevõrku ja muid kommunikatsioone. Muidugi võtab oma aja maade müük ja hilisem arendus, aga selleks, et kõik plaanid ellu jõuaks, tuleb tegutseda juba nüüd.

Maa-ala riigikaitseliseks ehitiseks