Macron: Pariis teeb kaubandusleppeid vaid Pariisi kliimaleppe liikmetega ({{commentsTotal}})

{{1537896720000 | amCalendar}}
Foto: Ludovic Marin/AFP Photo/Scanpix

Prantsusmaa kavatseb edaspidi sõlmida kaubandusleppeid vaid riikidega, mis on Pariisi kliimaleppe liikmed, teatas Prantsuse president Emmanuel Macron teisipäeval.

"Me ei sõlmi enam kommertsleppeid võimudega, kes ei austa Pariisi lepet," lausus Macron ÜRO Peaassambleel.

Avaldust peetakse katseks survestada USA-d, kuid Macron riiki otsesõnu ei maininud.

USA president Donald Trump käivitas oma ametiaja alguses nelja-aastase protsessi, mis päädib USA lahkumisega kliimaleppest.

Prantsusmaa on traditsiooniliselt olnud USA liitlane, kuid rohkem kui pooled prantslased ei pea enam Ühendriike usaldusväärseks partneriks, selgus eelmisel nädalal avaldatud küsitlustulemustest.

Tai pealinna Bangkoki ÜRO kliimakonverentsile kogunenud eksperdid hoiatasid kuu alguses, et Pariisi kliimaleppe päästmise aeg on otsa saamas.

Kuupäevase konverentsi delegaadid ärgitasid konverentsi algul viima lõpuni kliimaleppe teostamist käsitleva "reeglite raamatu" koostamise. Raamatusse tahetakse kanda juhised, kuidas leppe allkirjastanud 197 riiki saavad toetada kliimamuutusest enim mõjutatud arenguriike ning hallata kliimamuutuse mõjusid.

Kui riigid ei suuda juhistes kokku leppida Poolas detsembris toimuvaks COP24 tippkohtumiseks, siis on 2015. aastal sõlmitud Pariisi lepe ohus.

"Kaalul on protsessi usutavus," ütles COP24 presidendikandidaat Michał Kurtyka teisipäeval konverentsil. "Me ei liigu nii kiiresti kui suudaksime... Vajame otsekohe konkreetseid ettepanekuid ja lahendusi," rõhutas ta.

Vaidluste keskmes on raha. Pariisi leppe alusel peaksid riigid hakkama 2020. aastast maksma aastas 100 miljardit dollarit riikidele, mis juba kannatavad tulvade, kuumalainete, merevee taseme tõusu ja kliimamuutuste tõttu raevukamaks muutunud tormide käes.

Arengumaad tahaksid saada raha grantidena avaliku sektori vahenditest ning nõuavad suuremat läbipaistvust selles, kuidas doonorriigid kavatsevad seda summat tõsta. Rikkad riigid aga tahavad näha programmis rohkem erakapitali ja eelistavad kasumipotentsiaaliga projekte.

Arenenud riikidele kasvab surve võtta pikemaajalisi rahalisi kohustusi, arvestades asjaolu, et nende majanduslik progress on kliimamuutusi kiirendanud.

Macron: naftahinnad tõusevad, sest USA loobus Iraani tuumaleppest

Macron vastas ka USA presidendi Donald Trumpi kõnes kõlanud kriitikale kõrgete naftahindade üle.

Macroni sõnul ei oleks hinnad nii kõrgele tõusnud, kui USA ei oleks Teheranile uuesti sanktsioone kehtestanud. Trump nimelt otsustas Iraaniga sõlmitud rahvusvahelisest tuumaleppest loobuda ja sanktsioonid taastada.

"President Trumpi märkus naftahindade kohta ärritas mind. Ma arvan, et kui ta loogiliselt mõtleb, näeb ta isegi, et kui Iraan saaks naftat müüa, mõjuks see naftahinnale hästi. See oleks hea rahu seisukohalt, aga hea ka maailma naftahinnale. Teistsugune arutluskäik ei toimi. Nii lihtsalt on. See on majanduse tegelikkus. Nõudlus ja pakkumine - sellest kõik sõltubki," nentis ta.

Toimetaja: Merili Nael, Laur Viirand

Allikas: BNS/ERR



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: