Fotod ja video: Tallinnas tähistati 30 aasta möödumist rahvarinde asutamisest
Tallinnas rahvusraamatukogu suures saalis tähistati pühapäeval ajalookonverentsiga 30 aasta möödumist Eestimaa Rahvarinde asutamiskongressist.
Asutamiskongress toimus 1. ja 2. oktoobril 1988 Tallinna linnahallis.
Konverentsil esinesid Rein Veidemann, Küllo Arjakas, Siim Kallas, Ignar Fjuk, Marju Lauristin, Arvo Junti, Raivo Vare, Rein Ruutsoo, Erik Terk, Peet Kask, Andrus Öövel ja teised. Konverentsi tervitab peaminister Jüri Ratas.
Konverentsiks ilmus ka kogumik, mis sisaldab 35 autori artikleid rahvarinde tegutsemisajast.
Rahvarinde algatuskeskuse liige Rein Veidemann võrdles toonaseid sündmusi suure paugule järgnenud ahelreaktsiooniga. Sünnipäeva puhul ilmunud artiklite kogumikust selgub, et 9. juuniks oli perestroika toetuseks loodud Rahvarinde algatuskeskuses registreeritud 600 tugigruppi 30 000 liikmega. Tohutu entusiasmiga, kuid vaeses nõukogude tegelikkuses veetud liikumine tähendas seda, et riigisüsteemile tehti rehepappi, vahendas "Aktuaalne kaamera".
"Kogu see süsteem - olgu või vilets infrastruktuur, kuni selleni välja, et Balti ketti õnnestus kaasata toonane piirivalve helikopter, millega lennati Eesti piirile - näitab, et Rahvarinne kaasas kogu rahva," selgitas Veidemann.
Rahvarinde edu sütitas ka leedulasi ja lätlasi ning ka seal loodi 1988. aasta teises pooles sarnased rahvaliikumised.
Tartu riikliku ülikooli ajakirjanduskateeder uuris inimeste meelsust ja Rahvarinde artiklite kogumikust selgub esmakordselt, et juba 1989. aasta lõpuks-1990. aasta alguseks oli üle poole vastanutest veendunud, et Eesti saab iseseisvaks hiljemalt 1992. aastaks.
Toona žurnalistika kateedri dotsendina töötanud Marju Lauristin tõstis esile, et enamik inimestest pidas oluliseks täielikku iseseisvust, mitte autonoomiat või liidulepinguid. Samuti uuriti seda, milliste rahvaliikumiste pooldajad millist iseseisvuse vormi pooldavad.
"Sagedasti korratav müüt on see, kuidas Rahvarinne ei pidanud õigeks järjepidevuse alusel iseseisvumist ja kodanike komiteede ja Eesti kongressi pool toetasid järjepidevust. Peab ütlema, et 1989. aasta lõpuks ei olnud mingit vahet," rääkis ta.
Rahvarinne oli oma ülesanded täitnud ja lõpetas oma tegevuse 1993. aasta novembris.
Liikumise asutaja Edgar Savisaar ei kirjutanud Rahvarinde sünnipäeva artiklite kogumikku sõnagi ja samuti ei tulnud pühapäevasele ajalookonverentsile, kuigi oli kutsutud.
Ratas tänas Rahvarindesse panustajaid
Peaminister tänas kõiki inimesi, kes omal ajal Rahvarindesse panustasid.
"Ma tänan kõiki inimesi, kes andsid omal ajal panuse Rahvarindesse, olgu siis selle asutamiskongressil, eestseisuse või volikogu liikmena, samuti lihtliikmena tugevat tööd tehes, hea sõnaga toetades või mõttes kaasa elades. See kõik oli vajalik ja panustas toona Rahvarinde edusse, aga seeläbi ka meie rahva neil aegadel üha raskemini varjatava südamesoovi teostamisse," ütles ta.
Ratas lisas, et suuresti tänu Rahvarinde tegevusele 30 aasta eest saame täna vaba rahvana oma riigi ajalugu ja nii raskemaid hetki kui ka ühiseid saavutusi meenutada.
Ratase sõnul oli Eestimaa Rahvarinne sadu tuhandeid inimesi ühendav jõud, mis süstis rahvasse Heinz Valgu legendaarseid sõnu laenates usku, et ükskord me võidame niikuinii. "Seda nägime nii ulatuslikel kogunemistel lauluväljakul kui kolme Balti riigi ja rahva ennenägematu koostöö tulemusena sündinud Balti ketis. Toonased sündmused on kordumatud nii oma ulatuselt kui olulisuselt Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamisel," rääkis ta.
Ratas kutsus olema uhke nii Rahvarinde kui ka Muinsuskaitse Seltsi, ERSP, Kodanike Komiteede liikumise, Eesti Kongressi ja kõigi teiste rahvaalgatuste, samuti tänaste kodanikuühenduste ja poliitiliste jõudude üle.
Konverentsi korraldasid MTÜ Eestimaa Rahvarinde Pärimusselts ja Rahvarinde Muuseum.
Toimetaja: Karin Koppel, Merili Nael, Marju Kaasik
Allikas: ERR/BNS