Hänni Rahvarindest: 1988. aastal olid eestlased veel poliitiliselt süütud ({{commentsTotal}})

Foto: ERR

1988. aastal, mil sündis Rahvarinne, olid eestlased veel poliitiliselt süütud, sest veel polnud vajadust otsustada, millise maailmavaate või parteiga ühte heita, tõdes Liia Hänni.

Esmaspäeval möödub 30 aastat kodanikuliikumisena sündinud Rahvarinde loomisest, mille esialgne eesmärk oli Eesti NSV kui liiduvabariigi suurem iseseisvus NSV Liidu koosseisus ja isemajandav Eesti. Rahvarinde poliitiline liikumine oli perestroikaaja suurim massiliikumine Eestis, millest kolm aastat hiljem hakkas välja kasvama Eesti Keskerakond, vahendas "Aktuaalne kaamera. Nädal".

Rahvarinne jõudis Eesti avalikkuse teadvusse 13. aprillil 1988 Eesti Televisiooni otsesaates "Mõtleme veel".

Vaieldakse, kas see oli Edgar Savisaare idee, sest juba märtsikuus kirjutas Boriss Kurašvili nädalalehes Moskovskije Novosti vajadusest moodustada rahvaliikumine perestroika toetuseks. Kuid tol kevadel 30 aastat tagasi mängis murrangulist rolli ETV.

"Ma usun elu aeg televisiooni teinuna ja uurinuna, et televisioon on oma aja laps ja reageerib sellele väga tundlikult. Ju see kõik sündis sellepärast, et aeg oli selline, aeg sünnitas sellised saated ja aeg sünnitab ka inimesed, keda sel hetkel on vaja," rääkis saate "Mõtleme veel" toimetaja Hagi Šein.

1. ja 2. oktoobril 1988 toimus linnahallis Rahvarinde asutamiskongress. Juba augustis oli asutatud Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei - ERSP. Võiks arvata, et nende kahe liikumise vahel tekkis konkurents.

Liia Hänni oli tollal teadlane Tõraveres. Tema ütles, et Eesti jõud tol ajal veel ei konkureerinud. Vastuolu tekkis muu jõuga ja see vastuolu liitis.

"Oli üks tohutu vastuolu - nõukogude tegelikkuse, nõukogude süsteemiga, Kommunistliku Parteiga, repressiivaparaadiga. See oli hetk, kus eestlastel tekkis lootus saada vabaks. See vabaduse iha oligi see, mis meid liitis," selgitas Hänni, kes oli Eesti Komitee ja Eesti Kongressi liige aastail 1990-1992.

Tema sõnul olid eestlased 1988. aastal veel poliitiliselt süütud. Poliitikaga alles flirditi - veel polnud vajadust otsustada, millise maailmavaate või parteiga ühte heita.

"Arvamuste erinevus algas ja leidis väljenduse 1990. aastal, kui meil oli ülemnõukogu nagu tolleaegse elanikkonna esinduskogu ja samal ajal tekkis Eesti kodanike esinduskogu Eesti Kongress. Ja ma ütleks see poliitilise süütuse kaotamine on pigem see, kui inimene ise hakkab mõtlema oma maailmavaatele," rääkis Hänni.

"Ma ütleks, et see oligi see hetk - see 1988. aasta -, kus Eesti rahvas oli võib-olla kogu ajaloo vältel kõige rohkem valmis kõik ühiselt midagi saavutama, tõesti koos suruma," märkis Rahvarinde üks asutajaid Marju Lauristin.

Rahvarindest sai massiliikumine. ERSP oli olemas varem, kuid temast ei saanud.

"Kõik me ei olnud nii südid ja julged nagu need inimesed, kes ERSP asutasid. Enamus inimesi siiski tajus seda hetke. Ja Rahvarinne eelkõige tajus, mis on see võimalik samm, millega inimesed julgeksid kaasa tulla," ütles Hänni.

Rahvarinne poleks kujunenud tõeliseks rahvaliikumiseks, kui sellesse poleks koondunud neid konkreetseid inimesi, ükskõik, kes idee ka välja mõtles.

Toimetaja: Merili Nael



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: