Elamislubadeta sisserändajad, kes ootavad otsust asüüli saamise või väljasaatmise kohta, võivad saada võimaluse riiki jääda, kui nad on edukalt tööle võetud ning suudavad näidata, et on Saksa ühiskonnaga integreerunud.

Lisaks saavad tööotsijad väljastpoolt Euroopa Liitu, näiteks kokad, metallurgiatöölised või IT-tehnikud, tulla kuueks kuuks Saksamaale, et üritada tööd leida, kui nad räägivad saksa keelt.

Riigi enda tööjõust ei piisa, et Saksa majandust käimas hoida, märkis koalitsioon. "Selle tõttu vajame töölisi kolmandatest riikidest," selgitas siseminister Horst Seehofer pressikonverentsil strateegiat, mis tuleb heaks kiita ka parlamendis, et see seaduseks saaks.

Samas rõhutasid ministrid hoolikalt, et jätkuvalt jääb eraldatuks asüüli- ja tööränne. Saksamaa ühiskond on sügavalt lõhestunud seoses asjaoluga, et alates 2015. aastast on riiki jõudnud enam kui miljon asüülitaotlejat.