Rein Sikk | Kas haldusreform on parem kui seks? ({{commentsTotal}})

Foto: Rauno Volmar / Vikipeedia

Küsin tavatu küsimuse: "Kas haldusreform on parem kui seks?" Olen seda küsides täie mõistuse juures. Pealgi – haldusreformist ning seksist leiab palju ühist. Mõlema alus on ju ühteheitmine.

Pärast Eesti haldusreformi jäi varasemast 213 omavalitsusest järele 79. Neist 28 suurust ega sisu ei muutnud. 51 aga on sündinud suuremate ja väiksemate ühteheitmiste tulemusena. Ühte heideti nii paarilaupa kui ka kogunisti... seitsme kaupa. Vaat see on vast midagi! 

Täna, mil haldusreformi hakatusest 1. jaanuaril on möödas üheksa kuud, näeme, et Eestimaa käärib täiega. Podiseb pahameelest ja ka hüüetest, et haldusreform olla untsu läinud. Näiteks on soovinud ühest vallast teise kolida kogunisti 42 küla ja aleviku elanikud. Nad elavad Järvamaal, Jõgevamaal, Raplamaal, Pärnumaal, Põlvamaal, Võru ja Setomaal. Kokku ligi 7000 inimesega asumites leitakse, et nende praegune vald pole õige, ei hooli neist. Nii, et aidaa, lahutuspaberid sisse. Veel enne, kui tint abielulepingul on kuivada jõudnud. 

Vähe veel – haldusereformi järel on meil olnud kümme valitsuskriisi, mis viinud omavalitsusjuhtide väljavahetamiseni. Võim on vahetunud üheksas vallas, ühes linnas. Aga käärimisi ja pahandamisi leidub kordades enam. Loomulikult on igal kriisil oma eripära, igal pahandamisel tagamaa. Aga paljuski jääb kriiside kommentaaridest kõlama see, et haldusreform pole ennast õigustanud ja nüüd tulebki mässama hakata.

Aga haldusereform, valdade ühteheitmine, on ju nagu abielu. Ühed heidavad ühte südametuksete saatel. Teistel on ühteheidu aluseks kaine kalkulatsioon. Kolmandad aga peavad leivad ühte kappi panema seepärast, et kurjad vanemad käsivad. 

Jõutagu üheheitmiseni kuidas tahes, fakt on, et abielus olemine vajab õppimist, harjutamist, vajab harjumist. Esimese 9 kuu jooksul abielus olemist selgeks ei õpita. Teise poole iseloomu selgeks ei saada. Olgugi et esimene abielu tulem – titt nimelt – võib 9 kuu möödumisel tõesti käega kasutav olla. Aga nüüd on ta vaja ju ühte heitnute koostööna suureks kasvatada. 

Abielus on üldjuhul kaks poolt. Aga samas on meil omavalitsusi, kus ühte heitis seitse endist valda. Kas kujutate ette elu koos kuue abikaasaga, kellest igaühel on oma harjumused ja omadused?

Loomulikult on kõik kuus abikaasat toredad ja meeldivad. Aga lisaks siputab üks öösel jalgu ja kisub tekki su pealt ära. Teine käib salaja külmkapi kallal. Kolmas norskab. Neljas tahab üksnes ooperiaariad kuulata. Viiendat võluvad omasoolised. Kuues aga kipub tipsutama. Ja see on mõne inimese hulgas. Aga kui seitsme inimese asemel harjutavad ühes elamist seitse tuhat või seitseteist tuhat? Siis on igati loogiline, et tulevadki väiksed nihelused ja nagelused. 

Tõdegem, et 1. jaanuaril ja uute vallapiiridega haldusreform mitte ei lõppenud, vaid hoopis algas. Nüüd kulub vähemasti neli aastat harjutamist ja õppimist, et partnerid teineteist ja üksteist tundma õpiksid. Et kahest ja kolmest ja neljast saaks kokku üks, millel oma nägu ja oma tegu. 

Seega pole haldusreform parem ega halvem kui seks. Haldusreform omavalitsuste vahel ongi paeaegu nagu seks inimeste vahel. Ja kui meil pole plaanis üheöösuhe, vaid meeles mõlgub pikem kooselu, siis tuleb muudkui harjutada ja õppida, õppida ja harjutada. Õppida ja harjutada täpselt nii nagu on õpitud ja harjutatud viimased 150 ühteheitmise aastat. Sest meenutagem: kui Eestis loodi aastal 1866 vallad, siis oli neid kokku 1000. Hiljem tuli ka 640 külanõukogu. Ning nüüdseks siis 79 omavalitsust. 

Ilusat sügisest kooselu harjutamist siis, linna- ja vallakodanikud üle me maa. •

Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid.

Toimetaja: Rain Kooli



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: