Ambitsioonikas reform, mälu ja inimsuhted ehk miks vahetada haldusüksust?

Praegu on rahandusministeeriumi andmetel käimas viis arutelu, mille keskmes on külade ja alevike liitmine praeguse omavalitsuse asemel teisega. Läbirääkimised on erinevates staadiumites, kuid asjaosalised püüavad eelkõige mõista, millised on inimeste mured ja ootused.
Ligi 4000 inimest ja 116 ruutkilomeetrit puudutab Tori valla ettepanek liita Sauga alevik ja viis lähedalasuvat küla Pärnu linnaga. Juba kevadel tehti sotsiaalmajanduslik analüüs, mille tulemusi hakatakse nüüd rahvakoosolekutel tutvustama. Novembri lõpus toimub rahvaküsitlus. Tori vallavolikogu esimehe Enn Kuslapi sõnul on muutusesoovi tinginud rahulolematus sellega, mis haldusreform tekitas ehk kõik piirkonnad ei olnud nö sundliitmise poolt.
"Mõned külad olid, mõned külad ei olnud ja siis see piirkondade erinevus, ma arvan, et kajastubki nii. Aga arvan ka seda, et igal pool Eestis peab olema hea elada, vaatamata sellele, mis nime see allüksus kannab. Tähtis on see, et inimesed saaksid aru, mis sellest siis nende jaoks kas muutub või on see lihtsalt puhas emotsionaalne küsimus, et tahame linna kuuluda ja ongi kõik," rääkis Kuslap.
Järva vallas asuvates Ambla ja Kärevete alevikus ning seitsmes lähedalasuvas külas elab rohkem kui tuhat inimest. Osa 126-ruutkilomeetrise piirkonna inimestest esitasid juulis vallale ettepaneku liita ala hoopis Tapa vallaga. Järva vallavolikogu esimees Jüri Ellram rääkis, et teema tuleb oktoobri volikogus taas arutluse alla ja tellitud on ka analüüs.
"Loomulikult inimestel on ajalooline mälu, aga täna on ikkagi see avatud piiridega ühiskond, kus inimene ei ela enam selle kaupluses käimise järgi, ka perearstide võrk on ju üle riigi laiali, nii et need võimalused on täna märgtavalt laiemad, rääkimata koolivõrgu temaatikast. Need asjad on ikkagi kõik juba riiklikult lahti läinud, aga meie istume füüsiliselt nagu vürstiriikide taga, et vot üks omavalitsuse piir on nii aktuaalne ja vajalik, et üle teiste omavalitsuste piiride nagu ei suhtle omavahel," arutles Ellram.
Analüüs viiakse läbi ka Jõgeva ja Mustvee vallas, et selgitada Jõgeva valla asemel Mustvee vallaga liituda soovivatele Torma aleviku ja lähedalasuvate külade elanikele kõiki aspekte. See küsimus puudutab ligi tuhandet inimest ja 144 ruutkilomeetrit. Jõgeva vallavolikogu esimees Raivo Meitus arvas, et rahvaküsitluseni jõutakse ilmselt uue aasta alguses.
"Eesmärk on siis saada võimalikult adekvaatne ja erapooletu analüüs, mida siis volikogu kindlasti tutvustab rahvakoosolekutel," selgitas ta.
Selle nädala neljapäeval otsustab Rapla vallavolikogu, kas alustatakse läbirääkimisi, et liita seitse Juuru piirkonna küla Kohila vallaga. 84 ruutkilomeetril elab ligi 600 inimest.
Mitmes suunas on läbirääkimistes Räpina vald, kellega soovib liituda viis küla Setomaa vallast ja kelle juurest Põlva valda lahkuda kaks küla. Kokku 40 ruutkilomeetril elab üle 300 inimese.