EKRE jutt on selge ja lihtne nagu neil alati. Nende esimees Mart Helme sõnastas enda ülesandeks takistada Kesk- ja Reformierakonnal võtta riigikogu valimistel kahe peale parlamendienamus. See tähendab, et EKRE tahab olla järgmistel valitsuskõnelustel laua taga ja hiljem ka võimul.

Mart Helme ei teinud ka saladust, et soovitav oleks minna Keskerakonna juhitud valitsusse. Igatahes rääkis ta "Aktuaalses kaameras", kuidas nad juba praegu arutavad riigikogu koridorides keskerakondlastega haldusreformi osalist tagasipööramist, mida järgmisel aastal valitsuses koos ka tegema hakatakse.

Pole teada, kas keskerakondlased on neist väidetavatest vestlustest samamoodi aru saanud. Majandusmehe Jaan Männiku ja muusikust keskkonnakaitsja Siiri Sisaski loobumine konservatiivse rahvaerakonnaga ühinemisest näitab ka vastastikuste eksiarvamuste võimalikkust. Küll aga tahab Helme näidata, et EKRE on valitsuskõlbulik erakond ja eksivad need, kelle arvates jääb ta järgmisest koalitsioonist igal juhul välja.

Keskerakonna volikogus sellele plaanile siiski kinnitust ei kõlanud. Pigem vastupidi. Peaminister Jüri Ratas hoiatas, et kui tema partei peaks valimiste järel uuesti opositsiooni kukkuma, tuleb parempööre, kus kõige muu halva kõrval hakatakse inimesi jagama õigeteks ja valedeks, omadeks ja üleliigseteks.

Selles võib kuulda viidet EKRE-le ja näiteks nende nõudmisele teha eriti põhjalik julgeolekukontrolli vene rahvusest inimestele, kellel on juurdepääs riigisaladusele. Aga see võib olla pöördumine ka Reformierakonna poole, kes on keskparteid ikka toginud venekeelse valija suure osakaalu pärast ja läinud siin ka vastandumise teed.

Reformierakonna esimees Kaja Kallas kirjeldas eelseisvate valimiste valikut läbi liikumise – kas liikuda edasi või tagasi, jääda läände või vajuda itta. Tema kõnest tõukus aga hoopis teise teema küsimus. Nimelt kui Reformierakond tahab saada uuesti võimule, et kehtestada lihtne ja õiglane maksusüsteem, siis kas see on üldse võimalik? Kas lihtne maksusüsteem saab olla ka õiglane? Ja kas õiglane maksusüsteem saab olla lihtne? Sõnal "õiglane" on maksukorralduse kontekstis erinev tähendus reformierakondlastele ja sotsidele, keskerakondlastele ja isamaalastele.

Sotsiaaldemokraatide esimees Jevgeni Ossinovski oli parteide juhtidest kõige vastanduvam ja seda muidugi EKRE-le. Sõnastades sotside valimisloosungiks "Vabadused ja võimalused" sõnastas ta Eesti valikuks, kas minna edasi vaba demokraatiana või minna katki. Ossinovski jaoks pole erilist vahet, kas Eesti järgmine peaminister on tema ise, Ratas või Kaja Kallas, küll aga on suur vahe, kas välisminister on Mikser või Helme ja kultuuriminister Saar või Madison.

Võimalik, et sotsid jäävadki ainsaks erakonnaks, kes läheb valimiskampaaniasse terava vastandusega – meie EKRE-ga ühte valitsusse ei lähe. Ja EKRE ütleb, et nemad sotsidega ühte valitsusse ei lähe. Aga seda me teame niigi. Kesk- ja Reformierakond üritavad, vähemalt praegu, selliste punaste joonte selget maha märkimist vältida ning räägivad ebamääraselt, kuidas ei välista ette kedagi ega midagi, sest tõde selgub koalitsioonikõnelustel.

Nende jaoks ei ole veel aeg rääkida ühistele väärtustele toetuvast tuleviku valitsusest. Kuigi on keeruline ette kujutada Kaja Kallast arutamas Mart Helmega valitsusläbirääkimistel, kuidas nad hakkavad ühiselt kooseluseadust tühistama või Jüri Ratast kirumas liberaalseid globaliste, kes Eestile kurja teevad ja ütlemas Euroopa Liidu liikmesmaa valitsusjuhina sõjapõgenike kohta "meie kvoot on null".

Oleks aga ühekülgne, kui valimiskampaania põhiküsimuseks muutuks ainult suhtumine EKRE-sse. Reformierakonna esimees Kaja Kallas raputas valimiste-eelset rahulikku sõnaloomet, rääkides enda ideest kaotada sotsiaalmaks. Tema kriitikud on ülekohtused, sest viis kuud enne riigikogu valimisi ongi suurte teemade üle debateerimise aeg. Maksusüsteem on üks neist. Ka hariduse korraldus, ühtne kool ja küsimus, kas eesti- ja venekeelsetest kodudest pärit lapsed hakkavad eesti keeles koos õppima. Ja ka näiteks kaitsekulutuste võimalik tõus 2,5 protsendini SKT-st, et paar-kolme aastaga luua Eestis keskmaa õhutõrje kui oluline osa heidutusest.

Siin peitub võimalus poliitilistele uustulijatele. Nädal tagasi moodustatud Eesti 200 varivalitsus, vaba teiste erakondade omavahelistest seostest, võib nn suurte teemade sõnastamisel tooni anda ja olla vanematele parteidele teenäitajaks, kui nood valimiskampaanias pisiasjadesse takerduma hakkavad.

P.S. Loodetavasti on pühapäevase üldkoosolekuga saabunud rahu ka Vabaerakonna majja. Esialgu näib, et parteijuhiks valitud Kaul Nurm soovib Vabaerakonda pöörata rohkem maa- ja talurahva poole, regionaalteemade suunas, mis tähendaks kaugenemist nende senistest tuumvalijatest. Kui ta suudab vabaerakondlased valimiskünnise alt riigikogu järgmisesse koosseisu viia, väärib ta aasta tegija tiitlit.

Ärgem aga unustagem peaminister Ratase laupäevast meeldetuletust Keskerakonna volikogu kõnes: poliitikas on viis kuud igavik, selle ajaga võib kõik või vähemalt paljugi muutuda. •

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid.