Otepää suurvald pidi riigi tahtel enda rüppe võtma osa endisest Puka vallast. Enne sundliitimist aga anti osa elujõulisi külasid ja seega ka osa maksulaekumisallikaist üle teistele valdadele. Otepää kanda on jäänud arendamata külad ning kehvas korras hoonete ja avariilise veevärgiga Puka keskus, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Kõik ühinenud omavalitsused said 300 000 eurot ühineva omavalitsuse kohta. Sundliitimisega on tekkinud riigi poolt halb ja kahetsusväärne olukord, kus ühinevad vallad leppisid ühinemistingimused eelnevalt kokku ja oli ette teada, kuidas hakkavad kujunema uued eelarved. Praeguse seisuga sundliidetava vallaga seoses, kes meile juurde pandi, ei saanud me raha ja tegelikult saime vaid osa vallast. Ja mis on ka väga halb, et see, keda sundliideti, ei saanud endale ka mingeid tagatisi," kommenteeris Otepää vallavolikogu esimees Jaanus Barkala.

Vabatahtlikud liitujad - Otepää ja Sangaste vald ning osa Palupera vallast - pole ühinemisleppes Pukaga arvestanud. Pealegi ei pidanud Puka volikogu oma valimiste eelseid rahaotsuseid vabatahtlike liitujatega kooskõlastama.

"Puka, sõltumata oma kogukonna tahtest, osutus meile neljandaks nupuks laual, millel oli meie jaoks ettemääramata tagajärg. Kõik muu oli läbi kaalutud," ütles Otepää vallavanem Kaido Tamberg.

Otepää on küll Valgamaal ainus omavalitsus, kellele sundliidetav vald külge poogiti, kuid üle Eesti on sama probleemiga paiku veel. Haldusreformi ajal ei tahtnud riik midagi ette võtta ja tagantjärgi enam ei saa.

"Riik ei saa tagantjärgi teha otsuseid, mis muudaks kogu lubaduste, õiguste ja kohustuste paketi kuidagi teiseks," kinnitas riigihalduse minister Janek Mäggi.

"Jah, see oli ette teada, aga meil oli ses osas väga väike kaasarääkimise võimalus. Meile lihtsalt liideti üks osa sundliidetavast külge ja meil polnud midagi selle kohta öelda, kas me oleme sellega nõus või mitte," ütles Barkala.

"Me oleksime vabatahtlikult väga hea meelega Puka liitunud, oleksime saanud reeglid kokku leppida. Aga paraku viisid sisetülid valla lagunemiseni, mis ongi selle probleemi tekitanud," tõdes Tamberg.

Nii endine minister Jaak Aab kui ka praegune minister Janek Mäggi on kinnitanud, et lahendus tuleb leida. Milline, pole aga selge.

"Kõik Eesti kohalikud omavalitsused saavad taotleda erinevaist fondidest, riigieelarvest oluliste asjade lahendamiseks raha ja seda ma soovitan ka Otepää vallale," sõnas Mäggi.

Puka lapsed aga vajaksid hädasti paremaid lasteaiaruume. Ka nemad on sunnitud sundliidetu staatusesse.

Neli Setomaa küla tahavad Räpina valda, kaks Räpina küla Põlva valda

Kuum seis on ka Lõuna-Eestis ümber Räpina valla - neli praegust Setomaa valla küla soovivad liituda Räpina vallaga. Kaks Räpina valla küla soovivad aga lahkuda Põlva valda.

Viira ja Soohara külades elab kokku 52 elanikku. Nende sooviks oli juba enne haldusreformi kuuluda pigem Põlva kui Räpina valla alla. Nüüd mil haldusreform on tehtud, on nad uuesti saatnud Räpinale vastavasisulise pöördumise.

"Me peame ümber kirjutama oma pered Põlva valda kuhugi selleks, et meie lastel oleks tagatud lasteaia ja kooli kohad. Tütar astus sellel aastal esimesse klassi ja tekkis kohe probleem, kuna meie laps on Räpina valda sissekirjutatud ja vallavalitsusest teatati, et kui kohti jätkub, siis teie laps saab koha, kui ei, siis kahjuks mitte," rääkis Viira küla elanik Merilin Alve.

Üks probleem on veel. "Me soovime tegelikult kaasa rääkida selles vallas, kus me tegelikult teenuseid ka reaalselt tarbime," ütles Alve.

"Me tahame väga küladega läbi rääkida ja külaelanikele pakkuda kõiki neid võimalusi, et nendel loodetavasti ei oleks jätkuvat soovi ära minna ja me soovime külade inimeste arvamust arvestada, kui see on ikkagi küla enamuse arvamus," rääkis Räpina vallavolikogu esimees Teet Helm.

Endise Sauga valla külad tahavad liituda Pärnu linnaga

Pärnumaal soovivad Tori vallast liituda enamik endise Sauga valla külasid Pärnu linnaga.

Sauga, Are ja Tori valla ning Sindi linna liitumisel tekkinud Tori vallas lükati juba kevadel hoog sisse protsessile, kus 11 endise Sauga valla alevikust ja külast peaks seitse saama Pärnu osaks. Sellel teemal, et Pärnuga piirnev Sauga üldse ei soovi Tori poole liituda ja eriti ei soovi seda külad Pärnu piiril, käis suur vaidlus juba rohkem kui aasta enne liitumist, aga rahva vastuseis kõrgeid ametnikke ei kõigutanud. Nüüd on käsil vigade parandus.

"Enda poolt oleme teinud ettepaneku Pärnu linnale, et alustada läbirääkimisi. Pärnu linn on meile vastanud. Tegime ära ka mõjude analuüüsi. Nüüd toimub veel täindav mõjude analüüsi tutvustamine ja avalikustamine sügisperioodil. Ja juba 21. septembril loodetavasti saame Pärnu linnaga istuda ühise laua taha ja arutada neid tingimusi," selgitas Tori vallavanem Lauri Luur.

Mõjude analüüsis selgus, et suuri mõjusid polegi.

"Väga suuri majanduslikke mõjusid elanikkonnale see kaasa ei too. Pigem on tegemist emotsionaalse küsimusega. Loodame, et 21. septembril, kui meil läbirääkimised algavad, saame selle paari kuuga ühele poole ja rahvaküsitluse ära teha veel selle aasta jooksul. Ja sellele siis järgneb volikogu otsus, kas nõustuda või mitte," rääkis Luur.

Mäggi: riik sekkuda ei saa

Riigihalduse minister Janek Mäggi ütles, et on igati mõistetav, et on asulaid ja külasid, kes sooviksid kuuluda mõnda teise omavalitsusse. Samas pole aga ühest omavalitsusest teise üleminek lihtne, sest üleminekuga peab olema nõus nii see omavalitsus, kust küla lahkuda soovibl, kui ka see, millega liituda tahab.

"Riik sellesse protsessi juba seadusest tulenevalt ülemäära sekkuda ei saa. Loomulikult riik kinnitab need otsused, aga need peavad olema vastastikused. Ja kui kokkuleppeid ei saavutata, siis on see keeruline. Nii et kokkuvõttes - kokkulepe on see põhiline märksõna, kui keegi tahab kuhugi liikuda," rääkis minister.