Serblasest rahvuslane Dodik pääses Bosnia presidentuuri ({{commentsTotal}})

Milorad Dodik.
Milorad Dodik. Autor/allikas: SCANPIX / AFP

Serblasest rahvuslane Milorad Dodik teatas, et tagas pühapäevastel valimistel endale koha Bosnia kolmeliikmelisse presidentuuri.

Tema edu näitab taas sügavaid etnilisi lõhesid selles Balkani riigis.

Bosnia serblaste haldusüksuse Republika Srpska kauaaegne liider Dodik on varem ähvardanud rahvahääletusega lahkulöömise üle, mis lammutaks hapra kokkuleppe, mis on aidanud pärast 1992.-1995. aasta verist konflikti piirkonnas rahu säilitada.

Nüüd esindab rahvuslasest poliitik riiki, mida ta on iseloomustanud kui ebaõnnestunud ideed.

"Võit on päevselge," lausus Dodik serblaste vabariigi pealinnas Banja Lukas.

Esialgsete ametlike tulemuste kohaselt on Dodik võitnud 56 protsenti häältest ja tema mõõdukas rivaal Mladen Ivanić 42. Prognoosid põhinevad 85 protsendil antud häältest.

"Rahva tahe ei jäta nende soovide suhtes kahtlusi," märkis Dodik, kelle sõnul karistasid valijad tema oponenti "lakeiliku poliitika eest Lääne suunas".

Ivanić tunnistas kaotust, kuid lisas, et kindlatest tulemustest on ennatlik rääkida.

"Praegu on liiga vara tulemusi välja kuulutada ning me ootame meie vaatlejate kinnitust, et kõik on sujunud hästi," lisas Ivanić.

Täielikke ametlikke tulemusi on oodata esmaspäeval.

Oma kandidaadi Safik Džaferovići pääsust presidentuuri teatas ka Bosnia moslemipartei SDA.

Horvaatidele kuuluva koha võitis 49 protsendiga häältest sotsiaaldemokraat Željko Komšić, kes edestas praegusse presidentuuri kuuluvat parempoolset rahvuslast Dragan Čovićit (38 protsenti).

Bosnia keeruline ja paljude arvates ebatõhus poliitiline süsteem on jäänuk 1990. aastate sõjast, milles hukkus 100 000 inimest ja jäi kodutuks miljoneid ning mis laastas selle majanduse ja taristu.

Daytoni rahuleppega jagati riik kaheks, kus ühel poolel domineerivad serblased, teine on aga koduks moslemitele ja horvaadi vähemusele. Mõlemal üksusel on omaenda suure autonoomiaga valitsus. Neid hoiab koos suhteliselt nõrk keskvalitsus, mida juhib kolmeliikmeline presidentuur.

Nagu sageli valimiste eel, kalduvad paljud poliitikud valijate meelitamiseks rahvuslikku retoorikasse.

Oma kampaania ajal kordas Dodik väidet, et Bosnia pole riik ning et selle pealinn Sarajevo on võõrriigi territoorium.

Kodulinnas Laktasis hääletades ütles serbaste liider, et kavatseb Bosnia institutsioonides töötada ainuüksi Republika Srpska huvides ja hüvanguks.

USA lisas venemeelse Dodiku oma musta nimekirja Bosnia ühtsuse ähvardamise eest.

Riigi 3,5 miljoni elaniku seas on laialdaselt levinud pettumus poliitilises klassis, mida süüdistatakse võimu külge klammerdumises rahvusluse õhutamise, mitte majandusprobleemide lahendamise teel.

Keskmine kuupalk küünib Bosnias 430 euroni ning umbes viiendik täiskasvanud elanikest on tööta.

Transparency Internationali andmeil on valitsuse igal tasandil tõsiseks probleemiks korruptsioon.

Valimisosalus küündis 55 protsendini, umbes sarnasele tasemele kui 2014. aastal. Ühestki tõsisemast vahejuhtumist valimiskomisjon ei teatanud.

Lisaks presidentuuri liikmetele valiti Bosnias pühapäeval ka Republika Srpska presidenti, mõlema haldusüksuse parlamenti ja kohalikke võime.



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: