Politsei tabas sadadelt autodelt rehve varastanud mehe tavatu operatsiooniga ({{commentsTotal}})

Foto: ERR

Sarivaras rüüstas Tallinna kandis viimastel aastatel Toyota Land Cruiserite tagavararattaid ning tükk aega ei õnnestunud politseil teda tabada, kuni korraldati tavatu operatsioon: mitme seda marki auto ratastesse peideti raadiosaatjad.

Oktoobri keskpaik ja esimesed öökülmad tähendavad reeglina pikki järjekordi rehvitöökodades. Kuid samal ajal on käed-jalad tööd täis ka kindlustusseltsidel, kes nimetavad seda naljaga pooleks rehvivarguste hooaja alguseks. See kõlab nagu pisikuritegevus, kuid sellele spetsialiseerunud tegelased on järjest nutikamad ja kahjud üha suuremad, vahendas "Pealtnägija".

2016. aasta hakul vallandus Eestis ja iseäranis Tallinna magalarajoonides spetsiifiline varguste laine. Kümneid ja kümneid juhtumeid ühendas üks ja sama muster. Veljevargad näppasid öisel ajal majade ette pargitud autode tagavararehve – alati just ühte kindlat marki.

"Tegelane oli nutikas. Ta ei tegelenud ainult ühes piirkonnas, ta tegeles üle Tallinna, väga erinevates piirkondades. Lihtsalt ainuke, mis seda sidus, oli see, et need olid Toyota Land Cruiserid, sama marki autod ja samasuguse käekirjaga läbilõigatud ketid ja kõik," rääkis Põhja prefektuuri kriminaalbüroo talituse juht Toomas Jervson.

Üks, kelle auto varastele ette jäi, on Nõmmel lillepoodi pidav Marge Peeba. Ta jättis auto kaheks päevaks vanemate kodumaja ette Taara tänavale ja sai järgmisel hommikul ehmatava kõne uurijalt.

"Esimene emotsioon oli see, et mis mõttes, et mingi autojälituse grupp tuleb vaatama, kas mul on ikka tagaratas all, aga siis jutuajamisel selgus, et sel samal ööl oli Nõmme piirkonnas varastatud ära üks Land Cruiser. Sellel olid kõik rattad alt ära varastatud ja minu oma seisis siin maja ees, mille põhjal siis inspektor mõtles, et teeb väikse tiiru ja kontrollib neid autosid, mis siin tänaval seisid - võib-olla on veel midagi juhtunud. Nii kui ta minu auto alla vaatas, nii kohe selgus, et mul oli ka tagavararatas ära varastatud," meenutas ta.

Rehvi on lihtne varastada

Nagu paljudel maasturitel, asub kallis, uuena üle 1300 euro maksev valuvelg koos rehviga Toyota tagaosas põhja all ja on auto külge kinnitatud üksnes ketiga. See teeb näppamise varga jaoks väga lihtsaks.

"Seda on lihtne varastada, sa võtad selle ära ja isegi signalisatsioon ei aktiviseeru, sest seal pole vaja põrutada midagi ega raputada seda autot. Seda saab väga vaikselt teha ja ühe rehvi äraviimine on täiesti jõukohane," tõdes Jervson.

Esialgu üksikjuhtumiteks peetud vargustest hakkas tasapisi joonistuma muster. Kui mitu kindlustusseltsi aastalõpu aruennetes numbrid kokku lõid ja neid omavahel võrdlesid, torkas silma selge anomaalia – veljeröövlid olid pooleteise aastaga rüüstanud üle 80 seda tüüpi maasturi. Kohati võis nädalas olla kümme juhtumit ja nii nädalate viisi.

"Varas ju otsib selle õnnetu objekti välja, mis on pimedas, ja ta kükitab maha, harjutab silmi pimedas ja ta tegutseb seal vaikselt. Ta näeb inimesi, inimesed teda ei näe, nad võivad olla meie teadmisel, politseinike teadmisel, kes me teostame jälitust, nad võivad olla liikumatult tunde ja nad oma teo teevad ära nii, et seda tõesti ei märka," kirjeldas Põhja prefektuuri kriminaalbüroo talituse juht.

Autorid olid ilmselgelt elukutselised. Vargused toimusid üle pealinna - Lasnamäel, Põhja-Tallinnas, Mustmäel ja isegi Nõmmel. Olgugi, et enamik vargusi toimus suurte korrusmajade vahel, kella ühe-kahe vahel öösel, jäid kõik juhtumid algul uurijate keeles pimedaks.

"Eks me neid punktikesi sinna kaardile panime ka ja üritasime analüüsida, aga seal ei olnud ju tegelikult mingit väga suurt loogikat /.../ Me kaardistasime päris paljusid autosid, mis võiksid sattuda järgnevaks ohvriks, aga meie poolt läbi viidud meetmed vilja ei kandnud," lausus Jervson.

Ühel hetkel ületas vargustelaine igasuguse taluvuspiiri. Suuri kahjusid hüvitama pidanud kindlustusfirmad koondasid kokku oma parimad uurijad, kes pakkusid välja julge taktika – seame varastele peibutised!

"Kuna me tuvastasime oletuslikult kõige levinumad kohad, kus need sõidukid varguste ohvriks langevad, siis meil oli võimalik sinna paigaldada pettemanöövriks mõned sõidukid, mis olid varustatud sellise andurite süsteemiga, kus juhul, kui see varutagavararehv eemaldatakse, saab politsei kohe signaali," selgitas BTA kahjukäsitluse osakonna juhataja Kätlin Liebert. "Nii kui kurjategijad selle lahti ühendavad, nii kohe politsei teab, kus see on. Ja mitte üksnes ei tea lahtiühendamise fakti, vaid ka seda, kuhu see rehv edasi liigub. Sealt siis oli võimalik alustada juba suuremat operatsiooni, kus oli väga selgelt näha, kuhu need liikusid."

Seega rentisid kindlustajad kamba peale mõned samasugused Land Cruiserid, varustasid tagavararattad raadiosaatjatega ja parkisid potentsiaalsetesse varguse piirkondadesse. Üks lõks asus näiteks aadressil Sõpruse puiestee 163, üle tee vanast garaažikompleksist, kus toimetas üks politseile tuttav autovaras, kelle puhul kahtlustati, et ta võib olla osaline ka selles laines.

Jälgimiseks kasutati raadiolokatsioonisüsteemi, mis väidetavalt suudab signaali edastada isegi maa-alusest parklast, rääkimata garaažidest ja merekonteineritest. Seda tüüpi andurite paigaldamine uutele autodele on sagedane riikides, kus vargused on suur nuhtlus, nagu näiteks Lätis, Leedus ja Venemaal.

Varga isik üllatas politseid

Loetud päevad pärast Tallinnas, Sõpruse puiesteel lõksu üles seadmist näkkas – vargad võtsid kaasa tagaratta, kuhu oli hoolikalt ära peidetud raadiosaatja. Signaal näitas, et varaste punker ei asugi kaugel – rehv viidi vaid paarisaja meetri kaugusele Tildri tänavale. Aga politsei ootas ega reageerinud kohe.

"Pidime olema veendunud, et leiame nüüd selle kindlalt õige garaažiboksi, sest kujutage ette, et ka seadmed, tehnika ei näita millimeetrise täpsusega. See tähendab seda, et politsei peab olema täiesti veendunud, et ta läheb õigesse garaažiboksi ja leiab selle õige rehvi," sõnas Jervson.

Politsei jälgis mõnd aega, kuidas rehvid mööda Tallinna liiguvad, et näha, kuhu need lõpuks välja jõuavad, ning saada jälile tervele rühmitusele. Ühel päeval see juhtuski ja politsei suundus oma jõududega ühte Tildri tänava garaaži.

Sealt leiti hulk autovaraste eritehnikat, sealhulgas nn auto pikendusvõtmeid ja muid asju. Kui maskid langesid, oli politseinike üllatus suur - massiivse vargustelaine korraldas sisuliselt üks mees, 43-aastane Roman Kalinin, kes on autovarguste uurijatel silmapiiril olnud juba ligemale 20 aastat, aga alati puhtalt pääsenud. Jervsoni sõnul on tegemist meistervargaga.

"Me täna ei salatsegi, vaid ütleme, et teda jälitada või tema osas tööd teha on väga raske ja ka pikaajaline, sest antud isik on hästi ettevaatlik," lausus ta. "See tähendab seda, et ta on kogenud ja ta on hästi palju politseis käinud. Iga kord, kui politseil on talle midagi esitada, ta sellest õpib ja seda viga enam ei tee."

Jervson märkis, et tänase süüdistuse kohaselt tegutses varas üksinda, aga politsei kogemused näitavad, et siin peab olema kaasosaline. "Politsei suhtles mitme isikuga ja kuulas üle, kuid nende osalust me ei tõestanud ära," nentis ta.

Pool aastat istus Kalinin vahi all. 8. novembril 2016 karistati teda tingimisi aasta ja kuue pikkuse vangistusega. Mees kahetses tehtut ja sai elus uue võimaluse. Seda enam on üllatav, mis meeleheitehoog tabas teda vaid poolteist kuud hiljem. Soliidses tumedas mantlis Kalinin kõndis 28. detsembri õhtul Ülemiste keskuses mänguasjapoodi, jäi seal pikemalt silmitsema üht 50-eurost robotkoera, kadus hetkeks posti taha ja läks siis kindlal sammul lelu eest tasumata ostukeskusest välja.

"See üllatas ka meid, kui me nägime, et pärast tema süüdimõistvat otsust oli ta varastanud mänguasja /.../ Ei oska isegi kommenteerida, ka parimad eksivad ilmselt või teevad lollusi, siin on ka see sama kirjeldus, et mõistetamatu. Aastakümneid on ta meil kahtlustatav, mitte ühtegi pisidetaili, ja siis võtad mänguasja. Ei oska kommenteerida," ütles kriminaalbüroo talituse juht.

Toimetaja: Karin Koppel



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: