Valitsus astus olulise sammu laevade Eesti lipu alla toomiseks ({{commentsTotal}})

Kaubalaevad.
Kaubalaevad. Autor/allikas: Bob Riha Jr/Reuters/Scanpix

Valitsuses heaks kiidetud laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse muutmise ja tulumaksuseaduse ning nendega seonduvalt teiste seaduste muutmise eelnõu on esimeseks suureks sammuks Eesti lipu rahvusvahelise konkurentsivõime tõstmise ja laevade Eesti lipu alla toomise suunal, teatas veeteede amet.

Selleks, et soodustada Eesti meremajanduskeskkonna kujunemist atraktiivseks reederitele üle maailma, peame ära kasutama kõiki meil olevaid võimalusi lipuriigi konkurentsivõime suurendamiseks, seisab ameti pressiteates.

Veeteede ameti arendusosakonna ning kõnealuse eelnõu koostamise töögrupi juhi Eero Naaberi sõnul on amet koos merendussektori huvigruppidega panustanud selle laevanduseelnõu koostamisse juba aastast 2012, mil valmis esimene visioonidokument Eesti laevanduse konkurentsivõime suurendamiseks.

"Juba aastaid enne viimase suure kaubalaeva Eesti lipu alt lahkumist 2014. aastal oli merendusringkonna sõnum see, et Eesti majanduskeskkond pole merenduse arenguks soodne. Seetõttu on neljapäeval valitsuse poolt vastu võetud otsus märgilise tähendusega Eesti merendusele ning avab täiesti uue, tähtsa peatüki Eesti laevanduse tuleviku jaoks," rääkis ta. "Palju on juba tehtud, ent pikk tee on veel ees ning töö eelnõuga jätkub riigikogus."

Naaberi sõnul loovad tehtavad seadusemuudatused aluse ja majandusliku mõttekuse edasistele tegevustele eelkõige üle 500-tonnise kogumahutavusega rahvusvahelises meresõidus olevate kaubalaevade Eesti lipu alla toomiseks.

"Kindlasti peame kasutama Euroopa Liidu regulatsioonist tulenevat riigiabi võimalust, mida hetkel ei ole Euroopa Liidus kasutanud veel kaks riiki peale Eesti," rääkis Naaber.

Veeteede Ameti peadirektor Rene Arikas lisas, et strateegilises plaanis on projekti eesmärk lisaks laevade lipu alla toomisele just töökohtade loomine laevanduse kaldasektoris, mis ühtlasi panustaks ka SKT kasvu hinnanguliselt kahe protsendi võrra aastas.

"Kuna meil on Eestis olemas kõrge merendusalase kompetentsiga töötajad, siis on meil võimalik kasutada olemasolevat potentsiaali ning luua Eestisse ka suure lisandväärtusega töökohti," ütles ta.

 "Nüüd on vaja jätkata tegevusi kaasaegsete tingimuste loomiseks laevade ja reederite teenindamisel. See on ajamahukas töö, mis nõuab täiendavate rahaliste vahendite olemasolu ning suurt koostööd kõikide huvigruppide vahel. Tänan veelkord kõiki, kes on tänase päeva nimel aastaid tööd teinud ning jätkame koostöös merendussektoriga selle projekti vedamist," lausus Arikas.

Toimetaja: Indrek Kuus



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: