Arto Aas: järgmisena nõuab endale tulumaksuerandit Tallink
Reformierakondlane Arto Aas hääletas teisipäeval ainsana riigikogu majanduskomisjonist meremeestele tulumaksuvabastuse andmise vastu eelnõus, mis peaks kaubalaevad Eesti lipu alla tooma. Aas ütles ERR-ile, et eelnõu on olemuselt pretsedenditu maksuerand ja seda erandit võib hakata järgmisena endale nõudma Tallink.
Aasa sõnul on eelnõu suund iseenesest õige, olgu selleks siis laevade e-register või laevade Eesti lipu alla toomine. Ainus vaidlusmoment on selles, millist tulumaksumäära rakendada - kas 750-euroselt baasilt ehk kuni 150 eurot kuus või üldse mitte.
"Ehk siis 150 eurot kuus oli maksimum, mis nad oleksid maksnud tulumaksu, sõltumata sellest, kui palju nad teenivad. [Eelnõu seletuskirjas]on öeldud, et [meremeeste] keskmine palk on ligi 3000 eurot. Täna võis lugeda lehest, et meresõidu kaptenid teenivad 15 000 - 18 000 eurot kuus. Isegi sel puhul oleks arvestatud tulumaksu see 150 eurot," ütles Aas.
"Juba olemuselt oli see eelnõu täiesti pretsedenditu maksuerand Eesti ajaloos ja maksuseadustes. Loomulikult sektor tahab seda. Sektor tahab nulli. Iga sektor tahaks. Absoluutselt iga sektor Eestis – on ta IT, energia, lennundus, pangandus, mis iganes. Kõik ju loomulikult tahaks, et nad maksavad võimalikult vähe," ütles Aas, lisades et kas valimiste läheduse tõttu või kellegi survel toimus muutus, et tulumaksu üldse mitte arvestada.
Meremeeste tulumaksuküsimust on majanduskomisjon mitur korda arutanud, rääkis Aas.
"Rahandusministeerium on ju tegelikult sellele vastu. Valitsuses ka seda kokkulepet ei olnud, aga nüüd siis menetluse käigus muudetakse seda. Minu jaoks ongi see natukene õigluse küsimus. Meremehed viibivad pool ajast Eestis. Keegi peab kinni maksma teed, tänavad, koolid – nende lapsed käivad koolis, lasteaias – riigikaitse, pääste, politsei – kõike seda ju peab maksudest finantseerima. Me saame sellest aru. Loomulikult oleks hea, kui maksud oleksid võimalikult madalad, et ei toimuks nihverdamist, ümbrikupalku ja kõik muud, aga midagi me peame kõik maksma," nentis Aas.
"Kui Selveri kassapidaja ja isegi pensionärist Selveri kassapidaja maksab täie hooga kõik oma maksud ära, siis miks see 15 000 teeniv meresõidukapten ei pea midagi maksma? Küsimus on lihtsalt üldises õiglustundes ja maksuloogikas," ütles Aas.
Aasa sõnul oli juba eelnõu esialgne versioon juba väga helde.
"Tegelikult ju ettevõtjad eelnõu koostamisel olid juba öelnud, et kui koos sotsiaalmaksu ja tulumaksuga see piir jääb sinna 300 euro juurde, siis on see nende jaoks vastuvõetav," märkis Aas.
Kuivõrd muudatuste kohaselt arvestataks kaubalaevadel sotsiaalmaksu vaid koos pensionifondi osaga 150 eurot kuus, oleks Aasa sõnul meremeste maksupanus väga piiratud.
"Neil on merel olles oma [tervise]kindlustus. See kindlustus ei kata tõenäoliselt pikaajaliste haiguste ravi, see kindlustus, mille eest nad maksavad, ei kata pereliikmeid. Nende emad, isad, lapsed on kõik ju solidaarse Eesti haigekassa [kindlustatud]. Ja eks see praktika on nii, et kui nad tulevad laevalt maa peale ja neil [tervise]kindlustust ei ole, siis nad on ikkagi haigekassa süsteemi hoida. Kas siis töötuna või kiirabi kaudu."
"Meil on Eestis solidaarne tervishoiu- ja pensionisüsteem ka. Me pensioni ju maksame sellest rahast, mida me praegu kogume. Siin on printsiipe. Erinevaid vaatenurki. Kas need kes suudavad teenida ja teenivad ka väga hästi, mitu korda üle keskmise palga, kas neil on mingi panus või ei ole? Üks pool ütleb, et muidu me ei ole globaalselt konkurentsivõimelised ja teine pool on siis, et midagi võiks tööinimesed panustada. Ülalpeetavate arv niikuinii meil kasvab," lisas Aas. "Ma ei ole mingit püha viha täis, aga siin on ka teine vaatenurk. Tõepoolest, kui kaptenid teenivad 18 000 ja kogu nende maksupanus on 150 eurot kuus, siis see on väga tavapäratu."
"OK – selle mõte ongi meelitada [laevu] siia Eesti lipu alla. Olla atraktiivne globaalsel turul. See on arusaadav. Aga minu arvates oleks ikkagi elementaarne, et natukenegi igaüks panustab. Sellepärast [ma hääletasin majanduskomisjonis selle eelnõu vastu], et see ei tunduks nii ühekülgne, et siin mingit debatti ja kõhklusi ei olekski," ütles Aas. "See pilt on hästi kirju ja loomulikult on teised, kes tahaks ka sarnaseid asju. Loomulikult järgmisena, ma võin kihla vedada, tuleb sarnast maksuerandit endale küsima Tallink ja teised, kelle kruiisilaevad Läänemerel on. Nii võib ka teistel tekkida ootus."
Aasa sõnul on tõenäoline, et eelnõu praegusel kujul võetakse veel enne märtsivalimisi riigikogu praeguse koosseisu poolt vastu. "Kuigi seal on veel see nüanss, et see on riigiabi. Sellele tuleb Euroopa Komisjoni aktsept küsida. Tavaliselt on seda tehtud nii, et on tehtud kaks lugemist ära, siis on küsitud riigiabi luba ja peale seda on vastu võetud. Nii me näiteks energeetikas taastuvenergia uute skeemidega ootasime ja vaidlesime mitu aastat, enne kui me Euroopa Komisjoniga kokkuleppele saime. Nüüd muidugi tahetakse see eelnõu võtta kõigepealt vastu ja siis panna selle kehtima hakkamine sõltuma sellest, kas tuleb riigiabi luba, või mitte," märkis Aas.
Riigikogu majanduskomisjon arutas eile laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse muutmise ning tulumaksuseaduse ja nendega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõule laekunud muudatusettepanekuid. Majanduskomisjon otsustas häältega kaheksa ühe vastu muudatusettepanekuid toetada ja kehtestada tulumaksuvabastus meremeestele, kes seilavad laevadel, mida kasutatakse kaupade või reisijate meritsi veoks, välja arvatud Euroopa Majanduspiirkonnas regulaarseid reisijatevedusid tegevatel laevadel.
Kokkuvõtvalt peaks eelnõu vastuvõtmine tõstma Eesti atraktiivsust merendusriigina ja võiks eelnõu autorite hinnangul tuua kaasa kaubalaevade registreerimine Eesti lipu alla. Sellest peaks eelnõu kohaselt riik teenima laevade tonnaažimaksust tulu. Prognoosi kohaselt läheks muudatus sel aastal maksma veeteede ameti lisakulutustena 1,9 miljonit eurot, mida peaks aitama kompenseerida laevade tulu ja tonnaažimaksu laekumine.
Kokkuvõtvalt võiks riik sel aastal olla muudatusest tingituna kahjumis 1,3 miljonit eurot ja järgmisel aastal 120 000 eurot. Samas eelnõu autorite hinnangul võiks laevade Eesti lipu alla toomise tõttu juba 2021. aastal projekt olla 4,3 miljoni euroga kasumis. Sealt edasi prognoositakse riigile positiivset tulemit, mis peaks näiteks 2060 aastaks jõudma 1,57 miljardi euroni aastas. Samas eeldavad need arvutused meremeeste tulumaksustamist.