Toiduainete tootjate hinnangul plastpakendile head alternatiivi pole ({{commentsTotal}})

Foto: ERR

2021. aastast on Euroopa Liidus tõenäoliselt keelatud kasutada pastist ühekordseid taldrikuid, söögiriistu ja joogikõrsi. Ka Eesti toetab seisukohta, et ühekordse plasti kasutamist on vaja vähendada. Toiduainete tootjatele toob Euroopa direktiiv probleeme, sest plastpakendile head alternatiivi pole.

Kui ühekordsed plastist sööginõud keelatakse, siis näiteks plastist toidupakendeid otseselt ei keelata, kuid nende kasutamist tuleb märkimisväärselt vähendada. Alternatiivi neile aga hetkel pole. Biolagunevast materjalist pakendite kasutamine tõstab tublisti toote hinda, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Kui me läheme üle rohkem loodussõbralike pakendite peale, siis kindlasti omahind tõuseb ja tõuseb ka hind lõpptarbija jaoks. See võtab aega, et turg jõuaks sinnani, et inimesed oleks valmis ise mõtlema ökoloogilisemalt ja saama aru sellest, miks see on oluline," selgitas Saarioinen Eesti OÜ turundusjuht Taavi Rehepapp.

Toiduainetööstuse liidu juht Sirje Potisepp ütles, et kuigi mõni aasta on veel aega nuputada, teeb olukord murelikuks. Toiduainete tööstuses on toiduohutus tähtis ja päris igasuguseid materjale kasutada ei tohi.

"Ma ei kujuta ka ette, et joogi- ja toidutööstused hakkaksid nüüd oma kaupa lahtiselt müüma. Milleni jällegi see välja viib? See on ka juba tänapäeval mõeldamatu. Siis tekib küsimus, milleks meil toiduohutuse nõuded on. Pakend on ju joogi- ja toiduainetetööstusel väga tähtis osa," rääkis Potisepp.

Plastist joogitopse suvistel üritustel enam kuigi sageli ei kasutatud. Pakendi müügiga tegelevate ettevõtete toodangus on plasti hakanud asendama kartong ja puit.

"Üldiselt on ju tore, kui me läheme loodussõbralikumale tarbimisele, aga see tähendab kindlasti seda, et inimeste teadlikkust tuleb väga tõstma hakata," märkis Escando Eesti tegevjuht Kateriin Voites.

Ettevõttele tuleb juurde kohustusi, mis seotud nii toote märgistamise kui ka plastjäätmete kogumisega. Samuti on vaja muuta mitme toote disaini. Näiteks peab joogipakendil jääma avamisel kork pakendi külge.

Kaubandus-tööstuskoja poliitikakujundamise ja õigusosakonna juhataja Marko Udrase hinnangul võib direktiivi rakendamine võtta kavandatust rohkem aega.

"Neid muudatusi ei ole võimalik teha ühe-kahe aasta jooksul. Kindlasti on siin vaja pikemat ajahorisonti," tõdes ta.

Ministeerium: plasti kasutamise viimine miinimumini pole praegu realistlik

Keskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse osakonna juhataja Kaupo Heinma kinnitas, et Euroopa Liidu plaan on piisavalt ambitsioonikas, et keskkonda parandada. Samuti on selle elluviimine tema hinnangul realistlik.

"Kindlasti see on ambitsioonikas, realistlik. Keskkonna poole pealt ma muidugi tahaks näha, et oleks veel ambitsioonikam ja et veel kiiremini need muutused toimuksid, aga me peame siiski lähtuma sellest, et majandus, inimeste heaolu ja keskkond kõik n-ö koos eksisteeriksid," lisas ta.

Heinma tõdes, et keelustada kavatsetakse sellised plasttooted, mida tegelikult inimestel igapäevaselt vaja ei ole. Plastpakendeid aga ei ole kavas täielikult keelustada, vaid vähendada nende kasutust.

Heinma ütles, et meetmed, kuidas plastpakendite kasutamist vähendada, on ilmselt iga liikmesriigi enda otsustada.

"Näiteks on kohustus see, et ei tohi anda tasuta ühekordse kasutusega plastkarpi koos salatiga, vaid näiteks see maksab teatud hulga sente. Ja kui inimene tuleb ja võtab enda karbi kaasa, siis see on tasuta. Just need meetmed on veel arutelus. See, millised need täpselt olema saavad, ilmselt saab paljuski olema ka liikmesriigi enda otsustada," selgitas ta.

See, et Eesti võiks näidata Euroopas eeskuju ja olla esimene riik, kes viib plasttoodete kasutamise miinimumini, ei ole Heinma hinnangul praegu realistlik.

"Ma arvan, et kus me saaks ja peakski olema tegelikult eesrinnas, on see, et näidata, et uued lahendused on võimalikud, rakendada neid järk-järguliselt ja seeläbi anda maailmale tegelikult sisend sellena nagu me andsime "Teeme ära!". Alustasime väikeselt, teeme seda endiselt Eestis edasi ja ülejäänud maailm on meiega kaasa tulnud. Näitame väikeste sammudega, et meie oskame maailma muuta," rääkis Heinma.

Toimetaja: Merili Nael



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: