Tallinna abilinnapea Züleyxa Izmailova rääkis Vikerraadio saates "Uudis+", et üritustel keelustatavate ühekordsete plastnõude alla kuuluvad kõik söögiriistad - noad, kahvlid, lusikad ja söögipulgad, aga ka taldrikud, kõrred, joogisegamispulgad ja kohvitopside kaaned.

"Alternatiiv on täiesti olemas," kinnitas ta. "Väga paljud ettevõtted neid ka kasutavad. Nendeks on erinevad naturaalsetest materjalidest, papist või suhkruroost tehtud anumad. Neid võib asendada ka näiteks hoopis tugevate plastist korduvkasutatavate nõudega."

Izmailova sõnul tegutseb juba praegu ettevõte, mis on korduvkasutatavate nõude süsteemi mitmele üritusele viinud, ning turule on tulemas ka selline firma, millel on kõik korduvkasutatavad tugevast plastist nõud kiibistatud, nii et neid saab ringluses hoida ja üle lugeda.

"See on ürituse korraldajate enda valik, kuidas nad selle küsimuse lahendavad /.../ Väga paljud praegu kasutusel olevad plasttopsid on eri materjalide segu, mida pole võimalik uuesti kasutada ega niest mõistlikku materjali toota. Kõige rohkem läheb see plast põletusse ja see ei ole ringmajanduse mudeli kohaselt kõige parem lahendus. Meie eesmärk on hoida materjale võimalikult kaua ringluses ja vähendada seeläbi jäätmete teket," lausus abilinnapea.

Ta lisas, et Tallinn on saatnud suurematele ürituste korraldajatele välja ettepanekud, millele ootab tagasisidet. Praeguse plaani järgi peaks üritustel plastnõusid keelav määrus hakkama kehtima tuleva aasta maikuust. Määrusemuudatuse peab veel heaks kiitma Tallinna volikogu.

Joogitootja A le Coqi juht Tarmo Noop ütles üritustel korduvkasutatavate plastnõudega seotud kitsaskohti välja tuues, et näiteks pestavaid joogitopse pakkuva Topsiringi topsid neile väga ei sobi, sest nad on logistiliselt halvasti käideldavad, kuid lisaks on probleemiks ka läbipaistmatus.

"Õlu on vahutav jook ja me ei näe, kas see on täis vahtu või õlut," tõi ta näite.

Samas nimetas Noop sellelaadseid probleeme kasvuraskusteks, mis on ületatavad.