Andrei Korobeinik | Pärnu linnavolikogu aastapikkune talveuni ({{commentsTotal}})

Andrei Korobeinik.
Andrei Korobeinik. Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Kas Pärnu linn nõustub tselluloositehase ehitamiseks vajalike uuringute läbiviimisega linna sisulise osaluseta, küsib arvamusloos Andrei Korobeinik, kes on peatanud oma volitused Pärnu volikogu liikmena.

Aasta tagasi valitud Pärnu volikogu esimees Andres Metsoja lubas oma esimeses kõnes, et tema eesmärgiks on volikogu rolli tõstmine. Aasta aega tundub enesetõestamiseks üsna piisav periood ja tänane, 1. novembri volikogu istung on mõnes mõttes märgiline. Selle istungi päevakorda avab infopunkt "Info riigi eriplaneeringu küsimuses".

Valitsus algatas möödunud aasta kevadel riigi eriplaneeringu puidurafineerimise tehase kavandamiseks. Tehase ümber on viimased poolteist aastat tulised kired lõõmanud, kuid oluliselt leigemalt on räägitud sellest, millisel moel nõrgestab riigi eriplaneering kohalikule omavalitsuse õiguseid.

Riigi eriplaneering tähendab, et riik otsustab ise üle kohaliku omavalitsuse, kuhu ja mida ehitada. Kohalikel on õigus tutvuda planeeringu materjaliga, avaldada arvamust ja kui midagi ei meeldi, siis võib minna hiljem ka kohtusse. Kas tagantjärgi saab kohtus kogu protsessi ümber pöörata ja tekkinud ebaõiguse taastada, võib igaüks vaid oletada. Sisetunne ütleb, et kui kohtu kaudu oleks võimalik riiklik eriplaneering tagasi pöörata, siis poleks sellisel õiguslikul instrumendil sisulist väärtust.

Riigi eriplaneeringuga saab riik ehitada sõna otseses mõttes ilma igasuguste piiranguteta. Selline riiklik eriõigus on mõistetav olukorras, kus ka riigil endal ei ole valikuid, näiteks nagu kaitserajatiste puhul. Täna on aga teemaks äärmiselt suure keskkonnamõjuga tehase ehitamine kitsa ringkonna huvides. Siit kerkib paratamatult küsimus – kas Pärnu linn nõustub tehase ehitamiseks vajalike uuringute läbiviimisega linna sisulise osaluseta?

Just seda sama küsimust arutatakse neljapäevases Pärnu volikogus. Samas oli juba eelnevalt teada (EPL, 25.10.2018, "Tselluloositehase uuringud võivad ka Pärnult ja Häädemeestelt heakskiidu saada"), et Pärnu linnapea arvates on tervitatav kui riikliku eriplaneeringuga uuritakse ja otsustatakse tehase rajamise üle. Pärnu linnavalitsusele tundub hästi sobivat, kui riigi poolt viiakse eriplaneeringu kaudu uuringud läbi ka Pärnus ja sama eriplaneeringuga otsustakse Pärnu linna sisulise osaluseta Pärnu linna tuleviku üle.

Paraku võib uuringute läbiviimise hind kujuneda päris kõrgeks - kui uuritakse, siis ka otsustakse uuringu tulemuste üle. Õiguskantsler on seoses riikliku eriplaneeringuga selgitanud, et vald või linn peab riigi eriplaneeringu kehtestamise korral muutma või tunnistama kehtetuks kõik riigi eriplaneeringuga vastuolus olevad kohaliku omavalitsuse planeeringud. Seega võidakse osaliselt eriplaneeringuga tühistada senised Pärnu linna arengueesmärgid. Kas see hind on Pärnu linnavalitsusele ja volikogule tõepoolest vastuvõetav?

Küsimusi on rohkem kui vastuseid. Kas Pärnus ei ole tõesti enne mitte ühtegi tehast ehitatud ja vajalikke uuringuid tehtud? Kas Pärnu linnavalitsus ei tule planeeringutega toime? Kas Eesti loodust ei ole võimalik uurida ilma valitsuse eriloata? Kui linnavalitsus ja volikogu ei hooli Pärnu linna õigustest, tekib paratamatult küsimus, kelle ülesanne see siis on?

Mina ei pea ennast kindlasti ludiidiks ja ei arva, et tehase planeeringust peab automaatselt loobuma. Küll aga ei saa ma aru, miks Pärnu volikogu arutab seda teemat infopunktina, selle asemel et võtta enda peale kogu protsessi juhtimise. Detsembri kuu volikogu toimub sisuliseks otsustamiseks liiga hilja, riik kogub kohalike omavalitsuste tagasisidet 3. novembriks.

1. novembri volikogul on võimalik otsustada Pärnu linna tuleviku üle, aga selle asemel otsustati harida ennast ja tutvuda riikliku eriplaneeringu mõiste olemusega. Sest et tõepoolest, kes ikka viitsib enne volikogu istungit teemadesse süveneda.

Mind see paraku ei üllata - esimesest volikogu tegevusaastast meenuvad vaid volikogu esimehe palga kolmekordistumine ja opositsioonilt sõnaõiguse võtmine. Igaüks saab ise otsustada, kas just need olid volikogu esimehe poolt lubatud meetmed volikogu rolli tugevdamiseks - tundub küll, kuna muud tehnilised teemad nagu toimetulekutoetuste vähendamine Paikuse ja Tõstamaa elanikele sinna ju ei kvalifitseeru. 

Sisuliste otsuste delegeerimine riigile tundub selles kontekstis väga loogiline. Kahju ainult, et valija saab volikogu efektiivsusele oma hinnangut anda alles kolme aasta pärast. 

Toimetaja: Urmet Kook



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: