Saarde vallavolikogu andis loa tselluloositehase rajamise uuringuteks ({{commentsTotal}})

{{1539778080000 | amCalendar}}
Foto: ERR

Pärnumaa Saarde vallavolikogu otsustas kolmapäeval, et valla territooriumil võib alustada uuringuid tselluloositehase ehitamiseks.

Tselluloositehase rajamiseks Saarde vallavolikogult riigi eriplaneeringu algatamise luba ootavad Est-For Investi investorid Aadu Polli ja Margus Kohava selgitasid volikogu koosolekul asjaolusid, miks nad tehast just Saarde valda rajada tahaksid ja mida see endaga kaasa tooks.

14 volikogu liikmest toetasid uuringute alustamist kaheksa, üks oli erapooletu ja vastu oli viis. Saarde volikogus ja vallas on võimul valimisliidud, mitte erakonnad.

Volikogu esimees Kadri-Aija Viik ütles ERR--ile, et istung kulges rahulikus meeleolus. "Kuid kõigile küsimustel ei ole veel vastuseid. Näiteks, et kuhu läheb heitvesi. Enne tuleb uurida," lausus ta.

Viigi sõnul on küsimused tehase rajamise osas keerulised, kuid ta pidas vähetõenäoliseks, et see algatatakse maakonnaplaneeringuga. "Sellist asja ei söenda ükski maakond algatada."

Investorid rääkisid, et planeeritava tehase eluiga on umbes 40 aastat, seejärel võidakse see ehitada ümber millekski muuks, selgus Pärnu Postimehe ülekandest volikogu istungilt.

Kindlust tehase rajamiseks peaks kohalikele andma see, et teised ümberringi teevad kogu aeg selliseid tehaseid ehk sakslased, soomlased, austerlased jt. Tselluloositehas on mujal tüüpiline puidu väärindamise viis - seda tahakse rahulikult, nende tehaste kõrval elatakse, ehkki need nõuavad kohalikelt teatavaid kompromisse, nt logistika või teedeehituse asjus.

"Kui teised suudavad leida lahendusi, siis miks me ei suuda? Mets meil kasvab," ütles Aadu Polli Saarde vallavolikogu ees. "Tuleks leida lahendus, mis sobiks meie keskkonda nii, et me ise sellega rahul oleks."

Polli rõhutas, et tehaks projekteeritakse uuringute käigus - kõik täpsed numbrid selguvad uuringute käigus. Uuringud ise võtavad kolm-neli aastat, alles seejärel hakatakse kaaluma tehase rajamist - praegu tehaserajajad seda vallalt ei küsigi, üksnes uuringute lubamist. Paraku on riigi eriplaneering ainus viis, kuidas seda teha ning nad paluvad selleks valla luba.

"Kui praegu viiakse ühe euro eest välja, siis tulevikus hakatakse välja viima viie euro eest," piltlikustas Polli puiduväärindamise tulemust, millest suur osa jääb riigile, k.a loodavad töökohad.

Saarde valla kasuks räägib Põhja-Läti ja Rail Balticu lähedus - viimase trassi mööda saaks transportida magevett ning heitvee saaks suunata Liivi lahte. See tagaks konkurentsivõimelise tehase ehitamise, juhul kui keskkonnauuringud seda ka võimaldavad. Ilma Rail Balticuta aga Saarde vald kõne alla ei tuleks - seda taristut on tehase jaoks vaja.

Ka Pärnu sadama lähedus tuleb tehasele kasuks - toorainet saaks naabermaadest ka meritsi tuua või siis väärindatud puit juba sadama või raudtee kaudu laiali vedada.

Üht volinikku huvitas, milline on heitvee mõju Liivi lahele. Polli selgitas, et sellele saab vastuse anda ainult keskkonnauuring ning ennustama seda keegi ei hakka. Ettevõtja rõhutas veelkord, et teised on selliste tehastega saanud hakkama, ilma et heitveekogusel veekogudel suur mõju oleks.

Margus Kohava lisas, et kardetud fosforikogused on väga väikesed, võrreldes nende fosforikogustega, mida toob Liivi lahte Pärnu jõgi. "See on suurusjärgus neli-viis tonni aastas. See on väga väike kogus võrreldes sellega, mis mööda jõge tuleb," ütles Kohava.

Uuringud peavad ära näitama ka selle, kas tehast saab teha nii, et see ei halvendaks Liivi lahe olukorda üle kriitilise piiri. Enne uuringuid ei oska aga keegi keskkonnamõjudele täpset hinnangut anda.

Aadu Polli (seismas, vasakul) ja Margus Kohava Saarde vallavolikogu ees tehast tutvustamas ja nõusolekut riigi eriplaneeringu algatamiseks küsimas. Autor: Kuvatõmmis/Pärnu Postimees

Teine volinik küsis tehase tekitatava haisu kohta.

Polli selgitas, et suurim lõhnatekitaja on puiduhunnikutele iseloomulik puidulõhn. Muud lõhnad erituvad tehase käivitamisel ja sulgemisel hoolduse käigus kuni kolm tundi, mil töörežiimid veel ei klapi, ent sellised näitajad on 16 aastat tagasi projekteeritud tehastel.

"Täna me ei saa kinnitada, et seda ei esine," tunnistas Polli kolmetunnise lõhnatsükli kohta.

Kohava lisas, et lõhnahäiringutega ollakse Skandinaaviamaades harjunud ja seal sellega nii palju ei võidelda. Eestis plaanivad tehaserajajad võtta kasutusele kõrgematele nõudmistele vastavad süsteemid, millega lõhnahäiring oleks väiksem kui Skandainaavias.

Üks volinik muretses, kuhu suunatakse heitvesi siis, kui tehas kusagile mujale kui Saarde valda suunatakse. Margus Kohava selgitas, et sõltumata sellest, kas tehas tuleb Liivi mere äärde või Soome lahe äärde, jõuab see heitvesi ühtmoodi Läänemerre igalt poolt, ka sel juhul, kui see tehas Soome või Lätti rajataks, sest jõgede kaudu liigub heitvesi ikka Läänemerre.

Polli välistas tehase rajamise Lätti, juhul kui Eesti vallad igal pool ei ütlevad. "Varem või hiljem see tehas tuleb," jäi Polli Eesti valdade koostöösse lootma. "Aga kui kõik on vastu, siis me tehast ei tee."

Est-Fori investorid kinnitasid, et nende huvi Saarde valda tehas rajada on kindel, nad ei kompa niisama pinda, ent selleks on ikkagi vajalik Rail Balticu rajamine ja riigi eriplaneeringu algatamine.

Ettevõtjad puiklesid kõrvale vastusest, mis läks Tartus valesti, et sinna tehase rajamine ei õnnestunud, ent möönsid lõpuks, et see kaotus oli puhtalt poliitiline, kus kohalikud poliitikud töötasid süsteemselt vastu.

"Meie ettevõtjana jäime seal kindlasti kahe kivi vahele," ütles Polli, nähes probleemi poliitikute soovis lihtsa võttega hääli võita, võtmata arvesse, et ettevõtlus on piirkonna majandusarenguks hädavajalik.

Kohava lubas, et 24/7 režiimil töötav tehas tuleks ülimodernne, kus töötavad inimesed hakkaksid teenima kindlalt üle Eesti keskmise, kuivõrd tegemist on suurt lisandväärtust andva tootmisega.

Pärast aastatepikkuseid uuringuid, kui tuleb otsustamise koht, kas tehas tuleb, peab minema investeeringuteks laiast ilmast raha küsima, sest Eestis pole panku, kes nii suurt - miljardilist - investeeringut rahastaksid.

Üks volinik tsiteeris ettevõtjate kirja ministrile 2. maist, kus nad põhjendavad veenvalt ja põhjalikult Pärnumaa sobimatust tehase rajamiseks, küsides, kuidas nüüd siis Pärnumaa järsku sobib.

Kohava selgitas, et nende teadmised veetrasside pikkusest olid toona teistsugused ning nad ei teadnud juhtudest, kus olemasolevatel tehastel oleks pikemaid veetrasse kui 13 kilomeetrit. Seejärel aga leidsid nad näiteid muudest tööstusharudest, kus 20- või isegi 30-kilomeetrised trassid on olnud veel majanduslikult mõttekad.

Pikem veetrass Pärnumaal vähendab küll tasuvust, kuid ei muuda seda veel konkurentsivõimetuks võrreldes konkurentidega teistes riikides.

Tehase rajajad selgitasid, miks riigi eriplaneering on ainuvõimalik planeerimisliik. Näiteks maakonna planeering ei sobi seetõttu, et sellele ei saa järgneda ehitusluba. Kohaliku omavalitsuse eriplaneering ei ole sobilik planeerimisliik aga seetõttu, et ei võimalda rajada tehast ei merealadele, läbi teiste omavalitsuste ega võimalda saada vee erikasutusluba. Ka elektrijaama võimsus nõuab riigi eriplaneeringut.

Riigi eriplaneeringut pole ka vallal võimalik vaidlustada, aga tehase rajajad lubasid, et ilma kohaliku omavalitsuse nõusolekuta nad tehasega edasi ei lähe.

Üks volinik imestas, kust tuleksid need 800 töökohta, mis piirkonda tehase rajamisel peaksid tekkima, kui tehas vajab üksnes 200 inimest.

Ettevõtjad selgitasid, et 800 töökohta on välja arvutatud Centari uuringuga ning need täiendad 600 töökohta tuleksid tehast teenindavatest sektoritest nagu transport, toitlustus jm teenused. Lisaks tekib kõrgepalgalistel tehasetöötajatel ka lisaraha, mida ise muudele teenustele kulutada, nii et see tingib külgnevate sektorite laienemise.

Kohava lisas, et töökohtade netojuurdekasv on tegelikult 700, mis tähendab, et mingeid töökohti jääb 800 töökoha lisandumisel ka vähemaks töödel, kus vajadus töökäte järele automatiseerimisega väheneb.

Volinikud olid mures, et riigi eriplaneeringu kehtestamisel, kus omavalitsus enam seda vaidlustada ei saa, sõidetakse nende huvidest üle. Ettevõtjad kinnitasid, et üle valla nad ei sõida - kui kohalik vald pole nõus, siis nad jõuga edasi ei pressi ja sel juhul tehast ei tule.

Üks volinik küsis, kui palju sellest viiest eurost, mis riiki sisse hakkab tulema, kohalikku valda jääb ja kes sellest enim kasu saab. Polli kinnitas, et suurimad kasusaajad on metsaomanikud: "Metsaomanikul tekib stabiilne turg."

"Riik saab oma kasu 1:5 näitest, mis jääb majandusse ringlusse igal aastal," viitas Polli näiteks toodud "praegu euro, hijem viis eurot sisse" mudelile.

Kasumi tekkekohaks loetakse edaspidi alati Saarde valda, mis peaks aitama jooksvalt rohkem raha ka piirkonda jätta.

Kohava leidis, et omavalitsused peaksid olema üksused, kes võitlevad oma territooriumile tuleva ettevõtluse eest, kuid tõdes, et praegu see mudel paraku ei toimi veel.

Üks volinik muretses, et küttepuu hind läheb lakke, kui tehas rajatakse, sest tekib puidu defitsiit. Polli lükkas selle hirmu tagasi, selgitades, et nende tootmisesse ei küttepuu ega küttehake ei sobi, mistõttu sellel turul nad omavahel ei konkureeri.

Ettevõtjad selgitasid volinikele veel tehase tehnoloogia ja tootmistsükli detaile.

Puhastatud heitvett teistkordselt tootmises kasutada ei saa, sest puhastamise käigus pole võimalik eemaldada heitveest metalliioone ning need tooksid kaasa katelde korrosiooni. Muidu võiks heitvett taaskasutada. Kunagi võib see aeg tulla, kuid tänapäeva teadus seda vett veel nii puhtaks teha ei oska.

Üks volinik mureteses, kuidas on tagatud, et tehasesse ei kaasataks tundmatut päritolu offshore-raha ja kahtlasi investoreid. Investorid selgitasid, et rahastamismudel näeb ette, et neile kui strateegilistele investoritele jääb 51 protsenti ettevõttest, mistõttu neile jääb otsustusõigus, millega säilib kontroll kaasatavatest investeeringutest.

Saarde volikogu istungit külastas ka Häädemeeste vallavolikogu esimees Karel Tölp, kes väljendas heameelt, et Saarde vald ka nende seisukoha vastu huvi tunneb, sest ehkki planeeritav ala jääb Saarde valda, paikneks see siiski Häädemeeste valla piiril.

Häädemeeste esindaja leidis, et kui vald praegu riigi eriplaneeringu algatamise poolt hääletab, minnakse liigse kiirustamise teed - kolme omavalitsuse ühist arutelu pole veel toimunud. Tema hinnangul peaks arutama, kas ehk oleks võimalik valida ka muid planeeringuliike peale riigi eriplaneeringu.

"Me peame vaatama, et protsess oleks meie juhitav, mitte meist eemal," põhjendas ta soovi teisi viise leida. Tölp tõdes, et riigiasjades on kohalikel omavalitsustel praegu üsna raske kaasa rääkida, tuues näiteks Rail Balticu.

Häädemeeste vallavolikogu esimees tõdes, et kui peaks selguma, et riigi eriplaneering on siiski ainuvõimalik viis tehase rajamiseks, tuleks ikkagi aeg maha võtta ja see kolme omavalitsusega (Saarde, Häädemeeste, Pärnu) ühiselt läbi arutada, et otsuse juriidiline pool selgemaks saaks. Ta jäi aga selle juurde, et soovitatav on leida mõni teine planeeringuviis, mis võimaldaks ohje rohkem omavalitsuste käes hoida.

Toimetaja: Merilin Pärli



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: