Viru-Nigula vald toetub oma taotluses kirjas oktoobrikuisele riigikohtu lahendile, mis jättis rahuldamata MTÜ Emajõe Kaitseks kaebuse, mille eesmärk oli keelata riigi eriplaneeringu edasised toimingud.

Riigikohus leidis esmalt, et kohaliku omavalitsuse üksused asuvad Eesti Vabariigi territooriumil ning põhiseadusega pole vastuolus suure riikliku huvi esinemise korral planeerimispädevuse teostamine riigi poolt.

Palju olulisemana märkis riigikohus seda, et planeeringu algatamise [valitsuse] korralduses märgitud esialgne teadaolev planeeringuala [Viljandi ja Tartu maakond] ei piira ehitise asukoha valikut üksnes selle alaga. ….
"Ettepanekud kavandatava ehitise asukoha kohta ei ole piiratud planeeringu algatamise otsuses kindlaks määratud esialgse planeeringualaga," seisab riigikohtu otsuses.

See andis Viru-Nigula vallale, kelle territooriumil asub juba Estonian Celli haavapuitmassi tehas, kindluse teha valitsusele ettepanek mitte lõpetada eriplaneeringu menetlust, vaid laiendada see Viru-Nigula valla territooriumile.

Samuti palus vald, et planeerimise raames läbi viidavate mõjude, sealhulgas keskkonnamõjude hindamisega tehtaks kindlaks, kas osaühingu EST-FOR Invest kavandatava puidurafineerimistehase rajamine Viru-Nigula valla territooriumile on võimalik või mitte.

Vallajuhi Einar Vallbaumi sõnul võiks tehase üks võimalik asukoht olla Kunda mereäärne tööstusala.

"Ma olen selle poolt, et saaks kõigepealt korralikud uuringud. /.../ Me oleme ikkagi ettevõtjad ja Kunda ja Viru-Nigula vald on ettevõttesõbralik vald ja sellepärast me tahame, et nad tuleksid siia, teeks uuringud ja siis vaatame, mis edasi saab," rääkis Vallbaum eelmisel nädalal ERR-ile.

Est-For Investi juhatuse liige Margus Kohava on öelnud, et ettevõtte huvi on selgitada välja kõik omavalitsused, kes soovivad puiduväärindamistehase rajamise võimalikkust uurida.

Kohava kinnitusel on siiani avaldanud selleks soovi Saarde vald Pärnumaal. Samuti on ettevõte rääkinud sel teemal Räpina, Setomaa ja Võru vallaga, kes võtavad vastu otsuse uuringute läbiviimise üle novembris.

Riigihalduse ministri Janek Mäggi sõnul ei tähenda praegu kahe-kolme kohaliku omavalitsuse nõustumine puidurafineerimistehase sobivuse uuringuteks veel tehase rajamist.

Mäggi sõnul on riigi roll väga oluline, sest kui riigi eriplaneering lõpetatakse või alustatakse ka uut, siis riik juhib ja koordineerib seda protsessi.

"Samas on võimalik kohalik planeering, aga arendajad näevad, et riigi eriplaneeringu vorm sobib paremini selle suure ja olulise mõjuga tehase rajamiseks. Kui see vorm on riigi eriplaneering, siis loomulikult juhib ja korraldab seda riik. See annab valitsusele ka vastutust oluliselt rohkem," rääkis Mäggi oktoobri keskel ERR-ile.

Häädemeeste vald eriplaneeringu vastu

Kui Pärnumaal asuva Saarde vallavolikogu otsustas 17. oktoobril toetada Est-For Investi taotlust eriplaneeringuks, siis naabervald Häädemeeste on selle vastu, sest keskkonnamõjude teadasaamiseks ei ole vajalik algatada eriplaneeringut.

Häädemeeste vald on mures kohaliku omavalitsuse autonoomia ja iseseisvuse
pärast, sest riigi pädevuses olevatest planeeringuliikidest riivab kohaliku omavalitsuse üksuse planeerimispädevust kõige rohkem just riigi eriplaneering.

Vald selgitab kirjas valitsusele, et eriplaneeringu kehtestamise korral peab vald muutma või tunnistama kehtetuks kõik riigi eriplaneeringuga vastuolus olevad kohaliku omavalitsuse planeeringud.

Samuti, kui üldiselt annab ehitus- ja kasutusloa kohaliku omavalitsuse üksus, siis riigi eriplaneeringuga ette nähtud ehitiste ehitus- ja kasutusloa annab riik.

Kui heitveed juhitakse loodusesse Häädemeeste valla territooriumi kaudu ja vallal on väga pikk merepiir, on mõju Häädemeeste vallale suurim.

"Lisaks hakkaks Häädemeeste valda läbima kavandatav puhta vee trass Pärnu jõest ning meie asustus on kavandatavale tehasele lähemal," loetles vallajuht Karel Tölp murekohti.

Kokkuvõtvalt palubki Häädemeeste vald, et valitsus lõpetaks oma 2017. aasta mais algatatud eriplaneeringu.

"Oleme teadlikud sellest, et riigi eriplaneeringu käigus planeeritava ehitise asukohaks võib osutuda ka väljaspool algatamise korralduses märgitud ala. Riigikohtu otsusest tuleb välja, et kuigi planeering algatati Emajõe piirkonda silmas pidades, siis võib planeeringuala laiendada Pärnumaale. Selline olukord tekitab selgusetust ja ebamäärasust," selgitas vallavanem Tölp.